Hambaravi puuetega inimestele

Hambaravi ja hüvitised

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist on ravikindlustatud täiskasvanute hambaravihüvitis 60 eurot (omaosalus 50%) ning suurenenud hambaravivajadusega inimestele 105 eurot. Loe, kes ja kuidas saavad kõrgemat hambaravihüvitist, proteesihüvitist või tasuta hambaravi.

Foto: Pixabay

Suurenenud hambaravivajadusega inimeste seas on näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, vanaduspensionärid jne.

Hambaravihüvitise saamise tingimused ja määrad

Oluline on tähele panna, millisesse hüvitise sihtgruppi kuulute. Kui teil tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hüvitistele, on teil õigus saada hüvitist kõige suurema summa ulatuses. Näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimesel, kes on lapseootel või alla üheaastase lapse ema, on õigus saada hüvitist 105 eurot aastas. Kui aga teenuse osutamise päeval saab laps üheaastaseks, kehtib emale 60-eurone hüvitis, sest teenuse saamise hetkel ei kuulu ta enam 105-eurose hüvitise sihtgruppi.

Hambaravihüvitist saab kasutada täies mahus ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei kandu üle järgmisesse aastasse. Kui aasta vahetub, algab uus hüvitise arvestus. Igal aastal on võimalik hüvitist saada kuni 105 eurot.

Suurenenud hambaravivajadusega inimeste hüvitis on 105 eurot ning omaosalus on 12,5 protsenti.

Inimesel on õigus  hüvitisele ka siis, kui suurenenud vajadus hambaraviteenuse saamiseks on tekkinud järgmiste tervishoiuteenuste osutamise või haiguste tagajärjel: 

1. pea- ja kaelapiirkonna kasvajate kirurgiline ja/või kiiritusravi; (teatud onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigusseisundite korral on inimesel õigus taotleda tasuta hambaravi)
2. huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe kirurgiline ravi;
3. hambakudede või näo- ja lõualuude väärarenguid põhjustavate geneetiliste ja ainevahetushaiguste ravi;
4. näo-lõualuude piirkonna traumade ja põletike kirurgiline ravi;
5. meditsiiniline protseduur (endoskoopia, anesteesia ja muu), mille käigus on tekkinud näo-lõualuude piirkonna trauma;
6. kopsu-, maksa-, südame ja/või neerude, vereloome tüvirakkude siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine;
7. endoproteesimise järjekorda lisatud;
8. esimest tüüpi diabeet;
9. Sjögreni sündroom.

Selle, kas inimesel on suurenenud hambaravivajadus, määrab tema raviarst ning lisab vastava statistilise koodi raviarvele. Nii jõuab vajalik info Tervisekassa partneriks oleva hambaarstini ja tõestab inimese õigust 105-eurosele hüvitisele. 

Tasuta hambaravi

Teenust saab kasutada ainult Tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes.  Õigust teenusele saab kontrollida riigiportaalist  www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“. 

Tasuta  hambaravi ei kehti kõikidele inimestele. Tervisekassa on seadnud kindlad kriteeriumid, millele inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi.

Õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi perearst või eriarst, mitte hambaarst. Eelkõige tulebki konsulteerida  raviarstiga ja veenduda, et vastav diagnoos on määratud ning arst on märkinud inimese raviarvele statistilise koodi (9072), mille alusel tasub edaspidi inimese hambaravi eest Tervisekassa. 

Täiskasvanud, kes saavad tasuta hambaravi terve elu jooksul Tervisekassa rahastusel: 

• füüsilise ja vaimse erivajadusega inimesed, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda;
• teatud onkoloogilise ja hematoloogilise diagnoosiga inimesed.  

Pane tähele!

Kui patsiendi raviarst on inimesele määranud tasuta hambaravi, siis võib aega minna kuni kaks kuud enne kui õigus tasuta hambaravile kehtima hakkab.

Kui inimesel on tõsine tervisemure, mis vajab kiiret lahendamist, siis saab ta tasuta vältimatut hambaravi.

Hambaravi erivajadusega inimesele

Erivajadustega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid:

• Veenduda, et raviasutusel on Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
• Vastuvõtule registreerimiseks tuleb öelda patsiendi isikukood.
• Helistaja peab olema valmis jagama infot ka erivajadustega inimese seisundi kohta:
  • Erivajaduse kirjeldus (füüsiline, vaimne)
  • Kas inimene liigub iseseisvalt või ratastoolis?
  • Kas inimene on võimeline ise hambaravitooli istuma?
  • Kas inimene on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat?
  • Kas inimene oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
  • Kas inimene on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
  • Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas inimesega kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis inimest ärritab ja mis rahustab).
• Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused?
• Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?
• Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms.
• Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid ja püüda kirjeldada valu iseloomu.
• Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.
• Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada inimesega kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti  arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja teenust tuleb osutada eritingimustes (nt haiglas).  

Hambaravi hoolekandeasutuses

Hoolekandeasutuses õendusteenusel olevatel inimestel on võimalik hinnata hambaravi vajadust hoolekandeasutustes kohapeal ja nõustada töötajaid klientide suutervise hoidmisel. Hambaarstiga koostöös teostab videokonsultatsiooni ja annab vajadusel ravile pöördumise juhised hoolekandeasutuse õendusteenuse osutaja, kes broneerib videokonsultatsiooni aja haiglatingimustes hambaraviteenuse osutajale läbi üleriigilise digiregistratuuri.

Hambaproteeside hüvitis

Hambaarstiaega broneerides tasub arstilt küsida, kas raviasutus on sõlminud Tervisekassaga lepingu, mis annab õiguse proteeside eest hüvitist saada.

• Soodustuse summa arvestatakse alati raviarvelt maha kohe hambaarsti juures maksmise hetkel. Inimene ei pea ise täitma ega esitama Tervisekassale ega arstile ühtegi avaldust või muud dokumenti.
• Hambaproteeside hüvitise summa kolmeks aastaks on 260 eurot.

Proteesihüvitist on õigus saada ravikindlustatud

• pensionäridel, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension
• osalise või puuduva töövõimega inimestel
• üle 63-aastastel inimestel

Millal täitub kolm aastat ja saab uuesti taotleda proteesihüvitist?

Kolmeaastast perioodi arvestatakse päevast, kui inimene kasutab esimest korda hambaproteesi hüvitist. Uuesti saab hüvitist kasutada, kui eelmine kolmeaastane periood on lõppenud.

Proteesihüvitise kasutamata osa ei kandu üle järgmisesse perioodi.

KONTROLLI OMA HÜVITISTE JÄÄKI SIIT: riigiportaalist  www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info või terviseportaalist.

LOE LISA SIIT: https://tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi/taiskasvanute-hambaravi/tasuta-hambaravi

Kas leidsid siit kasulikku infot?