Telefoni abiliinid

Elupäästvad telefoninumbrid tervisemurede korral

Olgu tegu ootamatu tervisemure, mürgistuskahtluse või vaimse tervise kriisiga, on esmane nõaunne telefonikõne kaugusel. Siin on olulisemate nõuandetelefonide nimekiri.

Perearsti nõuandeliin 1220

Perearsti nõuandetelefon on abiks, kui:

• soovite teada, kas tervisemure korral on vajalik pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saate ise kodus nõustaja abiga esmase lahenduse oma tervisemurele;
• terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel;
• viibite väljaspool kodukohta või olete välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades valige +372 634 6630);
• perearsti nõuandetelefon on abiks ka laste- ja hooldusasutustele juhul, kui asutuse tervishoiutöötaja ei ole kättesaadav;
• kui teie või teie lähedane vajab nõustamist inglise keeles (inglisekeelset nõustamist osutatakse iga päev kella 9.00 kuni 17.00);
• vajate isikustatud konsultatsiooni. Riiklikel pühadel ja nädalavahetusel, ajavahemikus 08.00-22.00, graafikuga töötavatel mobiilse autentimise võimalusega inimestel haigestumise korral võimalik helistada nõuandetelefonile isikustatud konsultatsiooniks, kõne vastu võtnud arst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esimesel võimalusel ühendust võtma oma perearstikeskusega, et töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks ning avamiseks teeb inimese perearst.
• Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. 
• Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.  

Eestist helistamisel:

Helistamine numbrile 1220 on tavalise kõne hinnaga vastavalt kasutaja telefonipaketile (näiteks piiramatu kõnemahuga paketis on tavahinnaks 0 €/min)

Lauatelefonil +372 634 6630 helistamine on tasuta, kui kõneminutite hulk mahub sinu telefonioperaatori poolt pakutavasse lepingusse.

Välismaalt helistamisel:

Tuleb alati helistada pikal numbril. Kõnehind kujuneb vastavalt telefonioperaatori ja roamingu lepingule.

Täpse kõnehinna info teadasaamiseks pöördu oma telefonioperaatori poole! 

Mürgistusinfo nõuandeliin 16662

Terviseameti mürgistusteabekeskusestöötavad mürgistusvaldkonna eriväljaõppega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul anda nõu ja leida kiiresti sobivaima tegutsemisskeemi.

Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi. Välismaalt helistamiseks on number (+372) 794 3794. Infoliinile helistamine on anonüümne.

Kõik infoliinile tehtud kõned salvestatakse. Infoliinile helistamise kõne on eritasuta, küll aga küsivad teenuse eest tasu sideoperaatorid. 

Tasu sõltub operaatorist ja on lauatelefonile helistamise hinnaga (al 01.01.2024):

• Tele2 – mobiiltelefonilt 0,23 €/min +km.
• Telia – kõneteenusnumbritele helistamisel kehtib fikseeritud tasu (tavahind):
  • Mobiiltelefonilt: 0,2316 €/minut +km.
  • Lauatelefonilt: kõnealustustasu 0,0317 €/kord + 0,0226 €/minut +km.
• Elisa – mobiiltelefonilt 0,31 €/min +km.

Vastatakse kõikidele ägedate mürgistustega seonduvatele kõnedele ning teenindatakse nii elanikkonda, tervishoiutöötajaid kui ka operatiivteenistusi. Keskuses ei teostata analüüse ega ravita patsiente.

VEEBILEHELT https://www.16662.ee/inimesele leiad ka infot mürgistuste ennetamise ja esmaabi kohta.

Narko.ee tugiliin 1747

Narko.ee tugiliin on kõigile, kellele uimastid tekitavad küsimusi või valmistavad muret. Tugiliini vaimse tervise spetsialistid pakuvad tuge nii uimasteid tarvitavatele inimestele kui nende lähedastele, jagame infot olemasolevate abivõimaluste kohta ja suuname abiteenustele.

Tuge saab eesti ja vene keeles iga päev kell 9–21:

• lühinumbril 1747 (või Eestist ja välismaalt helistades +372 641 4110)
• e-posti aadressil 1747@narko.ee
• narko.ee veebilehe vestlusrakenduses

Iga mure on isiklik, oleme sinu jaoks olemas ja meie tugiliin on ANONÜÜMNE.

Väljaspool tugiliini tööaega (kell 21–9) võib mure korral kirjutada e-posti aadressile 1747@narko.ee. Vastuse saab kuni 3 tööpäeva jooksul.

Lühinumbrile helistamisel kehtib telefonioperaatori lühinumbritariif, lauatelefonile helistamine on tasuta. Täpsem info kõnehindade kohta on leitav allpool. E-kirja ja narko.ee vestlusrakenduse kaudu pöördumine on TASUTA.

Telefonikõnedele ja vestlusrakenduse kaudu ühendust võtvatele inimestele vastatakse pöördumise järjekorras. E-kirjadele vastatakse nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul.

Tugiliinile pöördujatele vastavad OÜ ReCuro Estonia vaimse tervise õed ja sotsiaaltöötajad. Tugiliini haldab Tervise Arengu Instituut (TAI) ning rahastamine toimub riigieelarvest.

PÖÖRDU TUGILIINILE, KUI:

• sul on enda või lähedase inimese uimastite tarvitamist puudutav küsimus või mure
• soovid uimastite tarvitamist vähendada või tarvitamisest loobuda
• sul on uimastite tarvitamisest väga halb olla (ärevus, unetus, hallutsinatsioonid vms)
• soovid infot ohutuma tarvitamise kohta
• kui sind või sinu lähedast on uimastatud ning kahtlustad seksuaalset väärkohtlemist

Narko.ee tugiliin keskendub narkootikumidega seotud teemadele. Alkoholi-, tubaka- ning ka mängu- ja teiste sõltuvustega seotud teemasid ei käsitleta.

KÕNE HIND

• Mobiililt lühinumbrile 1747 helistades kehtib sinu telefonioperaatori lühinumbritariif. Hetkeseisuga (27.01.2025) on lühinumbritariif Telia võrgus 0,2278 € minutis, Elisa võrgus 0,31 € minutis, Tele2 võrgus 0,23 € minutis. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
• Lauatelefonilt lühinumbrile 1747 helistades kehtib:
  • Telia võrgus kõnealustustasu 0,0312 € ja 0,0222 € minutis;
  • Elisa võrgus 0,31 € minutis;
  • Tele2 võrgus 0,23 € minutis.
    Hinnad sisaldavad käibemaksu.
• Lauatelefonile +372 641 4110 helistamine on tasuta, kui kõneminutite hulk mahub sinu telefonioperaatoriga sõlmitud lepingusse. Kui helistad välismaalt, siis kujuneb kõnehind vastavalt telefonioperaatori ja rändlusteenuse (roaming) lepingule.

Täpse kõnehinna osas pöördu palun oma telefonioperaatori poole.

VEEBILEHELT narko.ee leiad lisainfot.

Vaimse tervise tugiliin 116 123

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 on abiks, kui vajad emotsionaalset tuge, muretsed enda või lähedase haiguse pärast, vajad tuge leinas või surija ja tema lähedaste toetamisel.

Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev kell 10–24. Helistamine on tasuta. Toetust saab eesti, vene ja inglise keeles. Kõik pöördumised salvestatakse.

Helista, kui soovid vestelda igapäevamuredega toimetulekust, kui sul on mure enda või lähedase haiguse või mõne muu raskusi põhjustava eluolukorra pärast, vajad emotsionaalset tuge, sul on eksistentsiaalsed, spirituaalsed või religioossed küsimused. Meie nõustajad kuulavad, pakuvad emotsionaalset tuge ja aitavad välja selgitada, kuidas murega kõige paremini edasi tegeleda. Helistada võivad kõik, kelle elus on pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest rääkida.

Kui sa ei soovi telefoni teel vestelda, võid kirjutada veebivestlusesse aadressil www.palunabi.ee. Vestluse alustamiseks vajuta all paremas nurgas nupule “Vestlus”. Soovi korral võid jääda anonüümseks.

Lasteabi 116 111

Lasteabi on lastele ja täiskasvanutele nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Nii lapsed kui ka täiskasvanud võivad sattuda olukordadesse, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks ei piisa. Lasteabi aitab telefoni- ja veebivestluse kaudu ning juhendab, kuidas mure lahendamisega edasi minna.

Lasteabi on lastega seotud murede korral olemas ööpäevaringselt üle Eesti. Kõne telefonile 116 111 on helistajale tasuta ja helistada saab ka kõneaja puudumisel. Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. Lasteabisse saab pöörduda ka veebivestluse kaudu Lasteabi kodulehelt või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Kõik pöördumised salvestatakse teeninduskvaliteedi parendamise ning abivajavate ja hädaohus olevate laste huvide kaitse eesmärgil. 

On oluline, et vajaliku abi jõudmine eluohtlikus või kriitilises seisundis abivajajani ei viibiks. Korduvate pöördumiste korral, kui on välistatud risk inimese elule ja tervisele, on sotsiaalkindlustusametil õigus hoiatada ja seejärel blokeerida helistaja number 24 tunniks.

Lasteabisse võib pöörduda erinevatel lapsega seotud teemadel:

• laste vaimse tervise ja heaoluga seotud küsimused;
• ennastkahjustav käitumine (enesevigastamine, suitsiidimõtted, söömishäired);
• lapse väärkohtlemine (vaimne, füüsiline, seksuaalne);
• laste ja vanemate vahelised konfliktid ja tülid;
• kiusamine kodus, koolis, huviringis, trennis, internetis;
• laste interneti kasutamine ja turvalisus;
• lapsekasvatamise küsimused;
• vanemate lahutus, hooldusõigusega seotud küsimused; 
• laste ja noorte omavahelised konfliktid ning probleemid koolis, kodus, huviringides;
• sõltuvusainete kasutamine;
• hooletusse jäetud, kodutu või kerjav laps;
• lähisuhtevägivald lapse juuresolekul (nii vaimne kui füüsiline vägivald).

VEEBILEHELT https://www.lasteabi.ee/et/lasteabi-116111 leiad lisainfot.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006

Pöördu ohvriabisse, kui sa oled ise või on keegi su lähedastest kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu. Ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui oled näinud, kuidas kedagi on halvasti koheldud või on juhtunud õnnetus. Anname sulle ka nõu, kui muretsed lähedase pärast või tahad kedagi toetada.

Helista ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kui

• oled langenud süüteo ohvriks
• sind on jäetud hooletusse või koheldud halvasti
• sinu kallal on tarvitatud füüsilist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda
• oled kaotanud kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel lähedase
• soovid anda teada kellestki, kes võib vajada abi
• soovid nõu, kuidas abivajajat tema raskuses toetada

Helista mis tahes kellaajal numbril 116 006 ja välismaalt +372 614 7393. Mõlemad numbrid on tasuta ning nõustame sind eesti, vene ja inglise keeles. 

Kui sa ei soovi telefoni teel vestelda, võid kirjutada veebivestlusesse aadressil www.palunabi.ee. Vestluse alustamiseks vajuta paremas nurgas nupule “Alusta vestlust”. Võid jääda anonüümseks.

Kõik pöördumised salvestatakse.

VEEBILEHELT https://www.palunabi.ee leiad lisainfot.

Hädaabinumber 112

Helista häirekeskusesse, kui vajad abi – kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas.

Hädaabinumber 112 on sulle alati kättesaadav ning sellele helistamine on tasuta. Õpeta hädaabinumber selgeks ka lastele ja julgusta neid vajadusel seda kasutama. 112-le saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või sinu operaatori võrgus puudub levi. Kõik häirekeskusesse tehtud kõned salvestatakse.

Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast. Kõnele vastav päästekorraldaja on vastava koolituse läbinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle edasised juhised või suunab kõne edasi.

Helistada tuleks siis, kui on vaja kiiret abi, on alust arvata, et võib tekkida selline vajadus, või on soov teada anda mingist ohust. Arvesta ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda.

Helistades 112-le:

• Ütle esimesena, mis juhtus, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
• Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid. Loe, kuidas ise telefonis oma koordinaate määrata.
• Kuula päästekorraldaja juhiseid, tema ülesandeks on sind aidata. Vasta küsimustele – need on vajalikud selleks, et olukorda õigesti hinnata ning anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
• Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
• Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
• Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajadusel tagasi helistada.

Hädaabikõne väljaspool Eestit

Euroopa Liidus saab 112-le helistada tasuta nii mobiililt, lauatelefonilt kui ka telefoniautomaadist ilma suunakoodi valimata. Kõnele vastab selle riigi 112-keskuse töötaja, kus asud, seega tuleks info edasi anda kohalikus keeles. Enamasti piisab siiski ka inglise keele oskusest.

Euroopast väljaspool reisides kontrolli alati, millised on kohalikud hädaabinumbrid, kuna neid võib olla mitu. Välisriigis hätta sattudes pöördu Eesti konsulaaresindusse või lähima Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse. Hädaolukorras saab alati konsulteerida ka Eesti Välisministeeriumiga telefonil: +372 53 01 9999 (24h)

Eesti Häirekeskusega saab välismaal viibides ühendust meiliaadressil , kuid kasuta seda eelkõige info andmiseks või küsimiseks. Juhul, kui Eestis toimub kiiret sekkumist vajav sündmus, võta ühendust selle riigi häirekeskusega, kus asud ning palu ennast ühendada Eesti Häirekeskusega.  Enamikul Euroopa riikide häirekeskustel on olemas üksteise kontaktid.

Kuidas kutsuda abi kui mobiililevi ei ole? 

• Kui viibid hoones, mine majast välja – õues võib levi olla parem.
• Proovi teiste operaatorite telefonivõrke. Selleks eemalda mobiiltelefonist SIM-kaart või tee telefonile taaskäivitus. PIN-koodi sisestamise asemel helista hädaabinumbrile.
• Kui helistamine ei õnnestu, proovi saata hädaabinumbrile 112 SMS, mis sisaldab aadressi, kuhu abi saata ning selgitust, millist abi vajatakse.
• Tea, kus asub lähim politseijaoskond, päästekomando või kiirabijaam. Nendel asutustel on ühendus Häirekeskusega, mistõttu tuleks võimalusel pöörduda kriisiolukorras abi kutsumiseks sinna.

Kas leidsid siit kasulikku infot?

👍 👎