Põhiharidus

Põhihariduse omandamine toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Kooliealiseks lapseks loetakse 1. oktoobri seisuga seitsmeaastaseks saanud last.

Lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimuv õpe on lihtsustatud (LÕK), toimetuleku- (TÕK) või hooldusõpe (HÕK), vastavalt lapse vajadusele.

Lihtsustatud õppekaval õpivad lapsed, kellel on vaimse võimekuse tõttu keeruline sammu pidada eakaaslastega ning kellele tavaõppekava ei ole võimetekohane.

Toimetuleku õppekava on mõeldud mõõduka või raske intellektipuudega lastele ning hooldusõppekava sügava intellektipuudega või liitpuudega lastele. 

Hooldusvajadus võib olla ka tavapärase intellektiga lapsel, kes näiteks oma füüsilise puude tõttu vajab ka hooldust, abi ja tuge. See tähendab, et laps saab käia tavakoolis ja tavaklassis. Kodukoha kooli puhul tasub kindlasti tutvuda ligipääsetavusega ning teha kohalikule omavalitsusele ja koolipidajale ettepanekuid füüsilise keskkonna kohandamiseks nii, et laps saaks igapäevaselt või ka aeg-ajalt koolis kohapeal käia. 

Kui Sinu lapsel on ilmnenud raskusi juba lasteaias, on mõistlik enne koolitee algust (koolimineku aasta talvel) pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna ehk piirkondliku Rajaleidja keskuse poole soovituste saamiseks. Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele/õppijale sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti, siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond. Otsus on lapsevanemale soovituslik, kuid kui vanem avaldab soovi otsust rakendada, siis koolile ja koolipidajale kohustuslik. Täpsema info kooliväliste nõustamismeeskondade kohta leiad piirkondliku Rajaleidja keskuse kaudu või kohalikust omavalitsusest. Nõustamismeeskonna hinnangutest võib selguda, et vajalik on koolipikenduse taotlemine, kohandatud õppe korraldamine vms. Vastavalt vajadusele tehakse lapsele täiendavad psühholoogilised või meditsiinilised uuringud ning lapse jaoks parima õppekorralduse soovituse annab nõustamismeeskond.

Nõustamismeeskond võib soovitada ka erivajadustega laste kooli. Milline kool lapsele kõige sobilikum on, sõltub tema erivajadusest.

Näiteks tegutseb Eestis spetsiaalselt nägemis- või kuulmis- ja kõnepuudega lastele mõeldud koole.

Samas võib erivajadustega laste kool olla ka üldhariduskool, kus on tavakoolist erinev õppekava ehk lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõppekava ning seal töötavad lisaks õpetajatele erinevad tugispetsialistid, et toetada laste maksimaalset arengut.

Erikooli soovitatakse eeskätt juhul, kui tavakoolis ei ole vajalikke tingimusi ja pädevust erivajadusega lapse õppe korraldamiseks, toetamiseks ja vajalike tugiteenuste pakkumiseks. Lõpliku otsuse kooli valikul langetab lapsevanem, kuid kindlasti tuleks põhjalikult kaaluda erinevate spetsialistide soovitusi. Nõustamismeeskond teavitab omakorda ka lapse kooli, millised on soovitused selle õpilase kohta.

Nõustamismeeskonna poole saad pöörduda ka siis, kui laps juba õpib koolis, kuid tal on tekkinud õppimisega või kollektiivis toimetulekuga raskusi. 

Kuidas saab tavakool toetada erivajadusega lapse õpet?

Igas koolis töötab haridusliku erivajadustega õpilaste õppe koordinaator ehk HEV-koordinaator, kes nõustab nii peret kui ka õpetajaid. HEV-koordinaator teeb ettepanekuid lapse toetamiseks koolis, kaasates vajadusel koolivälise nõustamismeeskonna. Tuge vajava õpilase jaoks tehakse koolis arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse info lapse toetamise kohta. Vähemalt kord aastas hindab HEV-koordinaator koos õpetajate ja tugispetsialistidega õpilasele pakutud toe mõju ning teeb ettepanekuid edasiseks.

Kõige igapäevasemaks toetuseks, mida koolides pakutakse, on tugiõpe. Selleks kasutatakse erinevaid võimalusi. Õpetajad ja kooli tugipersonal (logopeed, eripedagoog, abiõpetaja, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog) saab õpilasele pakkuda toetust konkreetses ainetunnis, konsultatsiooni-, järeleaitamis- või tugiõppetundide abil.

Lapsele, kelle erivajadus põhjustab raskusi õppimaks koos klassikaaslastega ja klassile etteantud töökava järgi, võib koostada individuaalse õppekava (IÕK). Sellesse pannakse kirja, milliseid erisusi laps õppetöös vajab. Lastele, kes vajavad eripedagoogilist või logopeedilist abi, peab kool võimaldama täiendava toena õpiabirühmas osalemise.

Kui koolis on märkimisväärne hulk hariduslike erivajadustega õpilasi, siis on võimalik moodustada ka eriklasse, kus õpilasi vähem ja õpetajal on paremad võimalused individuaalseks lähenemiseks.

Mõnel juhul võib laps vajada õppetöös tugiisikut. Selleks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda tugiisiku teenust. Uuri võimaluste kohta kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt.

Pea meeles, et perel on õigus teenuste mahu ja vajaduse osas kaasa rääkida, sh võib laps vajada teenuseid ka peale koolipäeva, et aeg, mil vanemad on tööl, oleks laps turvaliselt hoitud.

Noored, kes lõpetavad põhikooli lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel, saavad vajadusel kasutada lisaõppeaastat kooli lõpetamiseks. Lisa-õppeaastat saavad kasutada ka riiklikul õppekaval õppivad noored, kui nad pole oma erivajadustest tulenevalt veel küpsed jätkama õpinguid järgmisel tasemel või tööle asuma. Lisaõppe pakkumise otsustab kooli pidaja.

Kohustusliku põhihariduse omandamist ja erivajadustega õpilaste õppekorraldust reguleerib Eestis Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS).

Kas leidsid siit kasulikku infot?