Arvamusfestivalil räägiti surmast ausalt ja inimlikult

Tänavusel Arvamusfestivalil tõi Eesti Puuetega Inimeste Koja aruteluala publiku ette teema, millest Eesti ühiskonnas endiselt liiga harva ja liiga hilja räägitakse. Arutelus „Elulõpu ja surmateadlikkus Eestis“ kohtusid meditsiiniantropoloogia, usuteaduse, tervishoiupraktika ja teadustöö raames kogutud isiklike kogemuste vaated, et otsida vastust küsimusele, kuidas võiksime surmast rääkida avatumalt, teadlikumalt ja vähema hirmuga. Arutelus osalesid Beatricepaola D’Angelo, Ain Riistan, Jandra Sule ja Kadri Oras, vestlust juhtis Piret Paal.

Vestluse üheks keskseks sõnumiks oli arusaam, et surm on elu loomulik osa, kuid ühiskondlikult kipume seda teemat vältima. Sageli lükatakse elulõpu soovidest, hooldusvajadusest ja viimaste eluaastate korraldusest rääkimine edasi hetkeni, mil selleks on juba liiga vähe aega või võimalusi. Arutelus rõhutati, et surmateadlikkus ei tähenda surmale keskendumist, vaid oskust mõtestada elu, suhteid ja väärtusi ajal, mil meil on veel võimalik oma valikuid teha. Lisaks jäi arutelust kõlama mõte, et surnuaed ei ole üksnes lahkunute puhkepaik, vaid ka oluline leinatöö, mälestamise ja sidemete hoidmise koht elavate jaoks.

Paneeldiskussioon tõi esile elulõpu kogemuste mitmekesisuse. Elu viimased kuud ja päevad ei puuduta ainult meditsiinilisi otsuseid, vaid ka perekondlikke suhteid, vaimseid vajadusi, kultuurilisi tõekspidamisi ja usulisi tähendusi. Seetõttu ei saa väärikat elulõppu käsitleda üksnes tervishoiu küsimusena. Vajalik on terviklik lähenemine, mis arvestab inimese enda soovide, lähedaste rolli ning kogukondliku toetusega. Olulise teemana kõlas vajadus parandada ühiskondlikku surmakirjaoskust. Mida paremini inimesed mõistavad elulõpuravi võimalusi, hoolduskorraldust ja oma õigusi, seda kindlamalt saavad nad teha ka otsuseid. Samuti aitab teadlikkus vähendada ebakindlust ja hirme, mis surma ning suremisega sageli kaasnevad.

Arutelu näitas, et Eestis on huvi nende küsimuste vastu kasvamas. Seda kinnitavad ka projekt ARS MORIENDI ESTONIA 2030 seni kogutud andmed, mille eesmärk on uurida eestlaste elulõpu ja surmaga seotud kogemusi ning tõsta ühiskondlikku teadlikkust neil teemadel.

Arvamusfestivali arutelu tuletas meelde, et surmateadlikkus ei ole pelgalt elu lõpu teema. See on ka küsimus sellest, kuidas elada tähenduslikult, kuidas toetada üksteist rasketel hetkedel ning kuidas luua ühiskonda, kus inimese väärikus on hoitud kuni elu viimase hetkeni.

Täname südamest Arvamusfestivali publikut, kes olid valmis kaasa mõtlema ja kaasa rääkima teemal, mis puudutab meist igaüht. Kogu arutelu „Elulõpu ja surmateadlikkus Eestis” saab järele vaadata YouTube’ist: