EPIKoja arvamus “Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõule (743 SE)

Tunnustame, et ehitusseadustik käsitleb ligipääsetavust laiemalt, eesmärgiga tagada kogu elanikkonnale võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ja iseseisvaks eneseteostuseks inimese elukaare vältel. Ehitusseadusseadustikuga paralleelselt on uuendamisel ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2015 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Uue määruse kehtestamisel loobutakse elukeskkonna kavandamisel puudega inimeste erivajaduste kesksest käsitlusest ning liigutakse kvaliteetse ruumi põhimõtete kohaldamise suunas, millest väga olulise osa moodustab elukeskkonna ligipääsetavus kõikidele ühiskonnarühmadele kogu inimese elukaare vältel. Oleme nõus, et elukaareülesusele tuginemine peab tagama kõigile võrdse ligipääsu, aga kui me räägime ligipääsetavusest, siis oluline on, et säiliks lahendused, mis on hädavajalikud ja eeltingimuseks puuetega inimeste osalemisel ning neid peab Ehitusseadustik pidama oluliseks ning põhimõtted seaduses vajalikul määral ka kajastuma.

Ehitatud keskkonnas ligipääsetavuse tagamiseks kasutatakse spetsiifilisi lahendusi nagu silmusvõimendus, helilised lahendused, helimajakas, kombatavad juhtteed, käsipuud ja käetoed, samuti üheseltmõistetav märgistus, läbimõeldud ja piisavat kontrastsust pakkuv värvivalik jne. Vähemalt sama oluline on võrdväärne ligipääs hoonele või teenusele ning ruumis orienteerumiseks vajaliku info andmine ligipääsetaval kujul. Lisaks vajab avalik ruum ligipääsetavat üldinfot ja evakuatsiooniinfot. Need asjaolud on sageli ehitatud keskkonna lahutamatu tehniline osa ning mõjutavad otseselt kogu ülejäänud füüsilise keskkonna kasutatavust.

EPIKoja ettepanekud on seega järgmised:
• muuta § 11 lg 2 p 4 lisades: kasutamise ohutust ja ligipääsetavust, sealhulgas liikumist ja orienteerumist ligipääsetaval kujul (eelistatud sõnastus) ehk, et see kataks nii füüsilise ruumi kui ka infokeskkonna, mis on võrdse osalemise eelduseks. Varuvariandina sõnastusele pakume 4) kasutamise ohutust ja ligipääsetavust, sh teabe ligipääsetavust ehitatud keskkonnas. Seejuures lisada seletuskirja lause, mis selgitab ligipääsetavuse sisulise tagamise võimalusi: kontrastsus, juhtteed, kombatav ala kaart või plaan, silmusvõimendus, lift, ligipääsetav evakuatsiooniinfo jne.
• Lisada paragrahvi 13 täiendatud sõnastus: „(11) Lähtudes ehitise olemusest tuleb ehitise sobivuse hindamisel arvestada muuhulgas asukoha eripära ja konteksti ning funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumi ning tagada sealjuures ligipääsetavus“.

Muud tähelepanekud: Eelnõu § 1 punktiga 79 muudetakse EhS-i § 80 lõike 3 punkti 1. Palume selgitust, mida toob kaasa nimetatud muudatus ligipääsetavuse vaatest? Lisaks termin „invalift“, mis on kas lift/vertikaalne tõsteseade/platvormlift, ei ole normitehniliselt täpne ning on kasutuses pigem hankijate argikeeles. Palume eelnõu ja seletuskirja tekstides kasutada tehniliselt täpseid termineid ning seletuskirjas kinnitada, et lift (või muu vertikaalne tõsteseade) peavad olema kasutatavad puudega inimesele. Lifti nõue loetakse täidetuks, kui lift vastab standardi EVS-EN 81-70:2003 või samaväärsetele nõuetele.

Rõhutame, et ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava kohaselt alati koostöös sihtrühmadega ning aruteludesse tuleb kaasata puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh ehitiste planeerimisetapis, et kaardistada vajadusi, mis uuenevad kas ajas või uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu tõttu. Otsustusprotsessidesse kasusaajate kaasamine, eriti aga puuetega inimeste kaasamine, aitab kokkuvõttes luua väärtuslikku ja kaasavat keskkonda kõigi jaoks. EPIKoda on valmis panustama avaliku ruumi juhendmaterjalide väljatöötamisse ning panustama rakendusaktide ja juhendmaterjalide väljatöötamisse koostöös sihtrühmadega.