Ministeerium kärbib kümnendiku võrra puuetega inimeste koja toetust

Puuetega inimeste koda peab järgmisel aastal hakkama saama väiksema eelarvega, sest sotsiaalministeerium vähendab MTÜ-le makstavat toetust. Koja hinnangul liiguvad sel juhul mõningad nende tegevused muude asutuste alla ja lähevad lõpptulemusel riigile kulukamaks.

Sotsiaalministeeriumil on järgmise kolme aasta peale partnerite toetamiseks ette nähtud pisut üle seitsme miljoni euro. Seda on vähem kui varasematel aastatel. Rahastuse vähenemise põhjus on riigieelarve kärped. Partnerite eelarved vähenevad vahemikus 10 kuni 20 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Nele Labi rääkis, et ministeerium vaatab üle senise rahastusloogika, mis on üksjagu killustunud ja raha taotlevate MTÜ-de jaoks ebakindel.

“Nad ei ole teadnud, kus ja kunas mingid teemavoorud tulevad, taotlemise protsess on üsna bürokraatlik. Rahastus saadakse üheks aastaks, ei ole teada, kuidas järgmine aasta läheb,” kirjeldas ta.

Sotsiaalministeerium seab fookuse olulisematele valdkondadele, mis on Labi sõnul lapsed ja pered, patsiendid, puudega inimesed, vanemaealised, sotsiaaltöö, esmaabi ja vaimne tervis, mille alla käivad ka suitsiidiennetus ja sõltuvushäired.

“Lepingud teeme pikemaks, et partneritel oleks stabiilsust ja kindlustunnet, edaspidi teeme kolmeaastased lepingud üheaastaste puhul. Ja bürokraatiat vähendame ka. Kus vähegi võimalik, läheme oma partneriga otselepingusse, et kogu taotlemise, hindamise ja paberivahetuse jätame sealt vahelt ära,” rääkis Labi.

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) eelarve pidi seepeale vähenema algul ligi 22 protsenti, EPIKoja pöördumise peale vähendati kärbet 10 protsendi peale. MTÜ juhatuse esimees Meelis Joost ütles aga, et nende eelarve on vähenenud juba pikemat aega.

“Meie rahastus on kolm aastat püsinud samal tasemel, samal ajal kui statistikaameti andmeil on kõik 18,5 protsenti kallimaks läinud. Ehk et kui niimoodi vaadata, siis see, mis meil praegu on – 1,5 miljonit, võiks adekvaatsel tasemel olla hoopiski 1,8 miljonit. Aga me saame aru, et igal pool on keeruline olukord, et me ikkagi endiselt loodame, et suudame säilitada tänast taset ehk 1,5 miljonit.”

Puuetega inimeste koda esindab sisuliselt kõiki puuetega inimesi Eestis ja kaitseb nende huve, seega ei oska Joost kohe öeldagi, milliste tegevuste arvelt saaks kokku tõmmata. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Labi kinnitas, et kärpekohad vaadatakse koos üle ja ministeerium midagi dikteerima ei hakka. Joost aga leiab, et pakutavaid teenuseid ära jätta ei saa ja teistesse asutustesse viies läheksid need hoopis kallimaks.

“Meie võrgustik tegutseb paljuski vabatahtlikke kaasates. Kui me seda tööd peame osaliselt ära jätma, siis keegi peab selle ikkagi ära tegema ja suure tõenäosusega on need kas ministeeriumite allasutuste töötajad või näiteks kohaliku omavalitsuse töötajad. Ma arvan, et seal on kohe varsti näha, et on vaja juurde palgata inimesi. Ehk et see kärbe pigem ei ole kokkuhoid, vaid võib tekitada isegi lisakulusid,” tõdes Joost.

EPIKoda on küsinud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM) võimalust neid toetada, kuivõrd paljud koja tegevused kuuluvad nende haldusalasse nagu näiteks ligipääsetavus ja võrdne kohtlemine. Praegu ei ole aga ministeeriumil võimalik neile vastu tulla, ütles võrdsuspoliitika osakonna juhataja Pirjo Turk.

“Nagu kõikidel ministeeriumitel, on ka meie eelarve juba kavandatud ja ka meil on kärped, mistõttu me ei saa võtta keset aastat uusi rahastamiskohustusi. Meie praegune strateegilise partnerluse periood algas 2025. aastal ja kestab 2027. aasta lõpuni. Nende partnerite valimiseks korraldati avalik taotlusvoor. Me peame siin lähtuma ka sellest, et vabaühenduste rahastamisel peab olema läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiip, et kõikidel organisatsioonidel peaks olema võimalus sellist rahastust taotleda. Seetõttu ka niimoodi pole meil võimalik sellist lisarahastust leida,” ütles Turk.

Järgmise taotlusvooru avanemisel on EPIKojal võimalus MKM-ilt raha taotleda. Seni loodab MTÜ Joosti sõnul, et riik mõistab nende rahavajadust olukorras, kus nii Covidi kui ka Ukraina sõjaga seoses on nõudlus nende tegevuste järele kõvasti kasvanud.

“Kuna meile lisandub kogu aeg uusi liikmeid, siis vajadus teabe järele on ülisuur. Seda tööd teha nii-öelda piiratud tingimustes oleks väga ebaprofessionaalne. Kuna Eestis ikkagi on olnud riiklik tegevustoetus puuetega inimeste organisatsioonidele traditsiooniks – ta ei ole olnud väga suur toetus, aga ta on ikkagi olnud selline stabiilne, oluline panus kodanikuühiskonna arengusse, siis praegu seda ära lõhkuda oleks väga lühinägelik. Nagu Eesti kõnekäänd ütleb: koonerdamine ei ole kokkuhoid,” ütles Joost.

Ilmunud 16.07: Ministeerium kärbib kümnendiku võrra puuetega inimeste koja toetust | Eesti | ERR