Postimees: Kaitsekulude suurendamine haukab tüki puuetega inimeste toetamisest

Kärped sunnivad järgnevatel aastatel mitut mittetulundusühingut tuntavalt väiksema eelarvega toimetama.

Mai lõpus pöördus Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) peaminister Kristen Michali (RE) poole: kui seni on sotsiaalministeerium neid 1,5 miljoni euroga toetanud – ja summa on niigi aastaid muutumatuna püsinud –, siis nüüd taheti nende toetust 21,5 protsendi ulatuses kärpida.

Liiatigi hindas EPIKoda, et praeguse tegevuse edukalt jätkamiseks oleks neil vaja aastas hoopis 1,8 miljonit ning umbes 1,1 miljonini kahanev toetus viiks EPIKoja 2019. aasta tasemele.

Koja pöördumine niivõrd palju mõju avaldas, et kärbe vähendati 10 protsendi peale. See tähendab, et järgneval kolmel aastal saavad nad aasta peale umbes 1,3 miljonit eurot. «Kahjuks ei ole praeguses eelarveolukorras võimalik säilitada senist rahastust,» nentis sotsiaalministeerium, selgitades, et kokkuhoidu on vaja riigieelarveliste otsuste ning julgeolekukulude kasvu tõttu.

Järgmise kolme aasta peale on sotsiaalministeeriumil partnerite toetamiseks natuke üle seitsme miljoni euro ja edaspidi tehakse partneritega bürokraatia vähendamiseks (senise üheaastase lepingu asemel) kokkulepped kolmeks aastaks.

Piiri peal töötamine

EPIKoja juhatuse esimehe Meelis Joosti sõnul ei ole lõpuks enam kedagi kaitsta, kui järjest olulisi põhifunktsioone kärbitakse.

«Hinnatõus on päris isukas olnud. Isegi kui me täna kärpega lepime, tähendab see, et kolmanda aasta lõpuks oleme tegelikult alla igasugust arvestust. Halduskoormuse vähendamise mõttes on mitmeaastane lepinguperiood absoluutselt teretulnud, aga seal peaks olema kompromiss, et see tehakse vähemalt samal tasemel, mis meil täna on. Sellest allapoole on juba väga piiri peal töötamine,» ütles Joost.

Riik võiks Joosti sõnul näha kodanikuühiskonna rolli käepikenduse, mitte kärpekohana. «Kui mõni meie võrgustiku tegija ei jaksa enam, on see suur kaotus kogu riigile. Me oleme aastate jooksul laienenud ja oleme üsna Põhjamaade sarnane oma mitmekesisuse poolest. On oht, et astume suure sammu tagasi. Seda enam pärast päästa ei ole praktiliselt võimalik.»

Veel tõi ta välja, et inimestel on üha rohkem muresid ning kui organisatsioonid neid vähenenud rahastuse tõttu aidata ei suuda, jõuavad nad suure tõenäosusega kas kohalike omavalitsuste või sotsiaalkindlustusameti ukse taha. Lõpptulemus: rohkem kulusid riigile.

Et koja tegevused kuuluvad ka teiste ministeeriumite haldusalasse, loodab Joost, et koostöös leitakse puuduolev raha. Samas tõi ta välja, et näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täna nende toetamiseks võimalust ei näe.

«Võiksime kasvõi edasi toimetada selle piskuga, mis meil praegu on. Summa on ajale jalgu jäänud küll, aga saame aru, et olukord on raske, aga 1,5 miljonist ei tahaks allapoole minna. Siis on meil juba katastroof,» rääkis Joost.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Nele Labi sõnutsi pole lisaraha otsimisest loobutud, aga hetkel on neil välja pakkuda ainult 1,3 miljonit eurot.

Labi rõhutas, et neil ei ole EPIKoja või teiste mittetulundusühingute (MTÜ) kärbete pärast sugugi hea meel, aga kaitsekulude suurendamiseks on see paratamatus.

Vähem raha, vähem tegevusi

Labi sõnul on seitset miljonit eurot püütud jaotada selliselt, et ühingutel oleks võimalik edasi toimetada. Ka vaadatakse kõikide MTÜdega koos üle, mida nad saaksid pausile panna või sootuks ära jätta. «Me kindlasti ei dikteeri, et vähema raha tuleb kõik ära teha, mis eelnevaltki.»

Küsimusele, kui paljusid vabaühendusi kärped puudutavad ning kas on ka neid, kel kaob toetus üldse ära, sõnas Labi, et kuna MTÜd peavad rahastusele kandideerima, siis ei saa öelda, et see ära kaoks. Pigem jääb lihtsalt võimalusi vähemaks. «Kindlasti kukuvad kohe ära need projektid, kes varem näiteks toiduabi teemades rahastuse said.» (Vaata lisalugu.)

Ühingute eelarved vähenevad 10 kuni 20 protsenti ning asekantsler märkis, et pikemaajaliste partneritega – näiteks Lastekaitse liiduga – on summade vähendamist arutatud ning usutakse, et kõik on tehtav ja üleelatav.

Liidu juhataja Varje Ojala nentis, et juba nende möödunud aastal kaheaastaseks perioodiks saadud 460 000 eurot oli varasemast ligikaudu 15 protsenti väiksem.

Kuigi nüüd väheneb rahastus veelgi, siis uued lepingud sõlmitakse selle aasta lõpu poole ning konkreetseid numbreid Lastekaitse liidust ei öeldud. «Saame uue perioodi rahastuse mõju täpsemalt hinnata ja kommenteerida pärast lõplike kokkulepete sõlmimist,» sõnas Ojala.

Toit ja liikumine fookusest väljas

Sotsiaalministeerium on sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise määruse järgi rahastanud 12 valdkondlikku programmi, mille hulgas on näiteks sõltuvushäired, vaimse tervise kaitse, toiduabi, suitsiidiennetus ja palju muud.

Juulikuu määruse muudatusega otsustati aga loetelust toiduabi ning tervislik toitumine ja liikumine välja noppida. Kaotatud on ka näiteks psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine ja laste õiguste ning kaasatuse edendamine, aga need liideti lihtsalt teiste valdkondadega.

«Toetus suunatakse selgemalt prioriteetsetesse valdkondadesse. Toetatavate programmide fookuse kitsendamine on tingitud riigieelarve vahendite vähenemisest,» tähendati määruse muutmise selgituskirjas.

Kas toiduabi ja liikumine ei ole olulised? «On kindlasti, aga küsimus on, kas me suudame sellise partnerlusega neid eesmärke, mis Eesti on võtnud, saavutada ja kas selleks on alternatiive,» selgitas asekantsler Nele Labi.

Ta täpsustas, et ehkki toiduabi ja liikumine on nende fookusteemadest hetkel väljas, on näiteks toiduabi rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Liikumise teemat puudutava rahastuse jaoks on tema sõnul samuti erinevaid võimalusi ja kõik oleneb, kas seda tehakse näiteks koolis, lasteaias või läbi erinevate uuringute.

Kui aga näiteks psüühikahäired liideti vaimse tervisega ja laste õiguste valdkond liikus laste ja perede toetamise alla, siis kas ka rahastus on selle võrra suurem? «Kui me oleks jaganud seda rahapotti 12 programmi vahel, oleks kärbe kõigile veel suurem olnud,» ütles ta.

«Arvan, et ei teki kellelgi küsimust, et pered, tervis ja eakad on kõige tähtsamad. Selline see olukord on, kui on vähendatud eelarve tingimused ja igal pool tuleb prioriteete seada.»

Avaldatud 16.07: Kaitsekulude suurendamine haukab tüki puuetega inimeste toetamisest