Ühispöördumine eestikeelsetele filmidele ja telesarjadele ligipääsetavuse tagamiseks

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja), Eesti Vaegkuuljate Liidu ja Eesti Kurtide Liidu pöördumine eestikeelsetele filmidele ja telesarjadele ligipääsetavuse tagamiseks ja Eesti Filmiauhindade jagamisel ligipääsetavuse kategooria nomineerimiseks.

EPIKoda juhib tähelepanu probleemidele, mis puudutavad Eesti kinofilmide kättesaadavust laiemale avalikkusele, sealhulgas meie sihtrühmadele. Meie eesmärk on võimaldada kuulmispuudega inimestel käia kinos koos teiste vaatajatega, mitte näha filme alles pool aastat hiljem. Praegu on olukord, kus ainult vähestele Eesti filmidele on tagatud ligipääsetavad tõlked, nagu eestikeelsed subtiitrid või eesti viipekeel. Eestikeelseid subtiitreid ei edasta kõik teenusepakkujad, mis tähendab, et võimalus hiljem televisioonis kinofilme vaadata, sõltub teenusepakkujast.

Samuti juhime tähelepanu eestikeelsetele programmidele ja telesarjadele. Kuigi hetkel reguleerib meediateenuste ligipääsetavust Meediateenuste seadus, on ligipääsetavate lahenduste arendamine vabatahtlik. Mõne aasta pärast aga kehtestatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel juba kohustuslikud nõuded. Eestikeelseid teleseriaale saab hetkel vaadata ainult automaatsubtiitritega. Automaatsubtiitrite kvaliteet varieerub sõltuvalt kõneleja diktsioonist ja salvestuse kvaliteedist, mis ei pruugi alati tagada arusaadavust. Nii nagu filmides, on ka seriaalides oluline edastada subtiitrite kaudu taustahääli, laulusõnu jm, mida automaatsubtiiter ei võimalda. Seetõttu oleme huvitatud lahenduste leidmisest, mis võimaldaksid teleseriaalidele toota kvaliteetseid vaegkuuljatele mõeldud subtiitreid.

Mõnedele eestikeelsetele filmidele, nagu “Vigased pruudid”, “Ott Tänak”, “Suvitajad”, “Savvusanna sõsarad”, “Apteeker Melchior I osa” ja “Soo”, on toodetud eestikeelsed subtiitrid. Siiski on subtiitritega filmide hulk endiselt väike. Kuulmispuudega inimesed soovivad näha subtiitreid otse kinolinal, mitte rakendusest, mis nõuab lisapingutusi. Eestikeelsed subtiitrid on olulised ka teistele vaatajatele, nagu noored, eakad ja vähese keeleoskusega inimesed. WHO andmetel on Eestis ligi 200 000 kuulmislangusega inimest. Eesti viipekeeles tõlke pakkumine Eesti filmidele, multifilmidele ja telesaadetele vajab samuti tähelepanu. Seni on viipekeelsetele lastele rõõmu pakkunud eesti viipekeeles kinos linastunud multifilm “Lotte ja kadunud lohe“ ning koos „Sipsikuga“ on mõlemad järelvaatamises Telias ja Elisa videolaenutuses.

Oleme eelmisel aastal probleemkohtadele tähelepanu juhtinud järgmiste pöördumistega Pöördumine Kultuuriministeeriumi poole eestikeelsetele filmidele subtiitrite lisamiseks, 22. Pöördumine vaegkuuljate subtiitrid ja 33.2023 Pöördumine Eesti Filmi Instituut. Kultuuri tarbimise ligipääsetavuse olulisusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Ülle Madise.

Juhtides tähelepanu ligipääsetavatele eestikeelsete filmide tõlgetele on võimalik tõsta filmitootjate teadlikkust ka nende tootmise vajalikkusest. Seega on meie ettepanekud, et Eesti Filmi Instituut arvestaks Eesti filmiauhindade jagamisel ligipääsetavuse kriteeriumiga, ja täpsemalt, et:
1) Eesti Filmi Instituut annaks välja ligipääsetava filmi kategooria auhinna või
2) Eesti Filmi Instituut tunnustaks ligipääsetava tõlke loojat ehk filmitootjat (eesti filmi, millel on olemas eestikeelsed subtiitrid või on teos tõlgitud eesti viipekeelde).

Ligipääsetavuse olulisusele on tähelepanu pööratud 2023. aastal ka mujal. Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga andis välja eriauhinna SA Meremuuseumile ligipääsetava ekspositsiooni eest. EPIKoda tunnustas sel aastal teiste hulgas ligipääsetavuse kategoorias mitmeid tuntud organisatsioone ja ettevõtteid, lähemalt EPIKoja veebilehel.

EPIKoda koos suuremate liitudega seisab kõigile väärikate lahenduste ja võrdsete võimaluste eest, sealhulgas kultuurivaldkonnas. Oleme valmis vastama tekkinud küsimustele ja osalema ligipääsetavuse kategooria nominentide valimisel või žürii töös tulevikus. Palun võtke ühendust, et vajadusel kohtumine kokku leppida.