Perioodil 7.märts- 10.aprill 2023 viis EPIKoda läbi kirjeldava ülevaateuurimuse, mille eesmärk oli eelkõige kaardistada EPIKoja võrgustiku liikmete hulgas valdkondi, kus neil on olnud raskusi oma vajadustele vastava abi saamisel omavalitsuse või riigi tasandil, sh nii toetuste kui teenuste näol. Samuti oli eesmärgiks saada paremat arusaamist, milliste EPIKoja poole tehtud telefonipöördumiste taga on laiem kandepind ning koguda üldisemat sisendit strateegilise hagelemisega seotud tegevuste kavandamiseks. Eesmärgiks oli näha süsteemseid kitsaskohti, vastajate poolt esitatud korduvaid teemasid, mis saab olla sisendinfoks, et alustada vajadusel strateegilise hagelemise jaoks materjalide kogumist ning teatud juhtumeid vajadusel ka EPIKoja toel kohtusse viia.

Küsitlusele vastasid 123 inimest üle Eesti erinevatest piirkondadest ja 43-st erinevast omavalitsusüksusest.

Küsitluse tulemused näitavad, et pisut üle poole vastajatest (54%) on kogenud takistusi omavalitsusest sotsiaalhoolekande abi saamisel. SKA teenuste ja toetuste taotlemisel oli raskusi omale vajaliku abi saamisel pisut väiksemal hulgal - 45-l %-l vastanutest. Töötukassa töövõime hindamise tulemustega ei olnud rahul 27 % vastanutest.

KOV-i abimeetmete puhul nimetasid vastajad abina, mida on taotletud ja ei ole saadud endale rahuldavat otsust, tugiisiku teenuse (34% vastajatest), KOV rahaliste toetuste (32%), sotsiaaltransporditeenuse (23%) ja toimetulekutoetuse (18%) osas. KOV rahaliste toetuste hulgas nimetati sarnast olukorda enim nt abivahendite ja ravimite ostmiseks kui ka kodu kohandamise toetuste puhul.

SKA teenuste ja toetuste puhul toodi vastajate poolt välja abi, mida on taotletud ja ei ole saadud rahuldavat otsust, puude raskusastme määramist (58% vastajatest), puudega inimese toetust (34%), sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust (29%) ja soodushinnaga abivahendi soetamist (21% ).

54% vastanutest, kes ei ole enda vajadustele vastavat abi KOV-ist saanud, ei ole peale keelduvat otsust ka midagi ette võtnud ning on jäänud vajaliku abita. Juhul kui inimesed on esitanud vaide või pöördunud halduskohtusse, on otsuseid muudetud ja inimesed on enamasti saanud oma vajadustele vastavat abi. Seda nii KOV-i kui SKA teenuste ja toetuste ning ka Töötukassa töövõime hindamiste puhul.

Küsitlus tõi välja ka asjaolu, et omavalitsustes ei toimu alati terviklikku abivajaduse hindamist. Nt nimetas 38 inimest (54% 71-st küsimusele vastajast), et nende hinnangul ei toimunud omavalitsuses abimeetme üle otsustamisel terviklikku abivajaduse hindamist.

Samuti ei saa inimesed alati abi pöördumise taotlusele keelduva otsuse korral kirjalikku vastust. 24 inimest (33% 72-st küsimusele vastanud inimesest) ei saanud abi pöördumise taotlusele keelduva otsuse korral kirjalikku vastust. 28 inimest (39% 72-st vastanud inimesest) nimetasid vastuseks „Muu“. Muu vastusena kirjeldati erinevaid vastuse edastamise viise - suuliselt teatavaks tegemine kohtumistel omavalitsuses või inimese kodus ning info edastamine telefoni teel. Taotlejale on ka vastatud, et ta ei kvalifitseeru teenusele või ei leita kedagi abivajajat abistama.

Seega võivad ka positiivsed abi osutamise otsused tähendada inimesele siiski olukorda, kus temale vajalik abi ei ole kättesaadav

Loe küsitluse täismahus kokkuvõtet siit: EPIKoja küsitlus Rakused abi saamisel kokkuvõte 2023 (.pdf)