Rahandusministeerium
21.09.2023

EPIKojani on meedia vahendusel jõudnud informatsioon, et mootorsõidukimaksu kehtestamine lükatakse edasi 2025. aastasse, kuid plaanis on seaduseelnõu paari nädala jooksul kooskõlastamisele saata.

Siinkohal kordame varasemas pöördumises tehtud ettepanekuid, mille kohaselt peavad olema automaksust vabastatud:
• liikumispuudega inimesed, nende hulgas on nii ratastoolikasutajaid kui ka neid, kes kasutavad lühikeste maade läbimiseks rulaatorit vm abivahendit ega ei ole võimelised pikki vahemaid läbima ilma transpordita.
• intellektipuude, liitpuude või liikumispuudega last/täiskasvanut kasvatavad/hooldavad pered, kes peavad igapäevaselt oma last/täiskasvanut pereliiget viima lasteaeda, kooli, teraapiasse, arsti juurde, päevahoidu jne. Ühistranspordi peatuseni jõudmine tulenevalt keerulisest tervislikust olukorrast võib sageli võimatuks osutuda, rääkimata edasisest liiklemisest.
• nägemispuudega inimesed, kuna sageli on nägemispuudega inimesel liikumine muul moel keeruline või võimatu, tulenevalt regionaalses mõttes ebaühtlasest või mitte ligipääsetavast ühistranspordist.

Lisame, et vabastus on mõistlik kehtestada selliselt, et ühe puudega inimese kohta on maksust vabastatud üks mootorsõiduk. Konkreetne mootorsõiduk peab olema registris puudega inimese või tema abikaasa nimel. Kui puudega inimene on alaealine või piiratud teovõimega inimene, võib maksust vabastatud mootorsõiduk kuuluda lapsevanemale või eestkostjale. Riigil on registrites olemas andmed nii mootorsõidukite omanike, puudega inimeste puude raskusastme ja puude liigi ning ka perekondlike ja juriidiliste seoste kohta (abikaasa, lapsevanem, eestkostja).

Rõhutame veelkord oma 04.07.2023 nr pöördumises väljatoodut, et Eesti on võtnud puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Samuti otsida lahendusi, et vähendada vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele. Riiklik statistika näitab, et kui 2021. a. oli Eestis suhteline vaesus 22,8%, siis puuetega inimeste seas oli vastav näitaja tervelt 51,7%. Seega, iga uus kehtestav maks kahjustab veelgi rohkem puuetega inimeste toimetulekut ja heaolu. Siiani ei ole avalikkus näinud mõjuanalüüse, kuidas käibemaksu ja tulumaksu tõstmine ja mootorsõidukimaksu kehtestamine koosmõjus hakkavad mõjutama erinevate ühiskonnagruppide toimetulekut, sh puuetega inimeste olukorda.

Kuna 28.08.2023 kohtumise järgselt Rahandusministeeriumiga ei ole meieni jõudnud tagasisidet, mis meie ettepanekutest on saanud, siis soovime infot, kas ja millised arutelud on peale kohtumise toimumist aset leidnud, et saaksime vajadusel veel puuetega inimeste olukorda ja maksuvabastuse vajalikkust selgitada.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda