Signe Riisalo
Sotsiaalministeerium

Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium

Tiit Riisalo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) osutab alates 2017. aasta augustist Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ toel nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Teenuse osutamise perioodiks määrati algselt 2017-2020, kuid seoses pideva ja jätkuva teenuse vajadusega, on perioodi korduvalt pikendatud. Meile teadaolevalt rahastatakse teenust käesoleva aasta lõpuni, Sotsiaalministeeriumi sõnul 2024. aastal jätkamiseks vajalikke vahendeid ei ole.

EPIKoja hinnangul esineb vajadus nõustamisteenuse jätkamiseks ka peale 2023. aasta lõppu. Nõustamisteenus on sihtgrupi poolt hästi vastu võetud, teenusel osalenud kliendid on teenusega väga rahul, puudub alternatiivne ja konkreetse sihtgrupi vajadustele vastav teenus. Teenus omab lisaks juhtumipõhisele abistamisele ka süsteemset eesmärki (sihtgrupi teavitamine, võimalike süsteemi kitsaskohtade väljaselgitamine, sihtgrupi teadlikkuse tõstmine haldusmenetlusest ja oma õiguste kaitse olulisusest). Ka omab nõustamisteenus toetavat ja jõustavat rolli, pöördujad saavad lisaks erialasele teabele ka psühholoogilist tuge ja jõustamist. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nõustamisteenuse pakkumine EPIKojas omab pöördujate jaoks nn kolmanda osapoole rolli ehk tegemist on teenusega, mida osutatakse haldusorganite väliselt, erapooletu teenuse osutaja poolt. Esitame allolevalt täiendavalt statistilisi ja selgitavaid põhjendusi teenuse jätkamise vajaduse kohta.

Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel, nii eesti kui vene keeles. Vajadusel pakutakse viipekeele või kirjutustõlget. Aastate jooksul on kliente lisaks Eesti Puuetega Inimeste Kojas toimuvale nõustamisele nõustatud ka väljaspool s.h Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessil, erinevatel puuetega inimeste ühenduste ja koostööpartnerite poolt korraldatud infopäevadel, vajadusel on toimunud nõustamised kontaktkohtumisena maakondlikes puuetega inimeste kodades kohapeal. Infopäevadel on jagatud teavet lisaks üldisele töövõimereformiga seonduvale taotluse esitamisest, vaiete koostamisest ja esitamisest, kohtusse pöördumise võimalusest, vastavatest alustest ja korrast ning praktikast. Seega on lisaks individuaalsele nõustamisele tegemist ka sihtgrupi üldise teadlikkuse tõstmisega erinevatest valdkonnaga seotud teemadest. 2023. aasta aprillis viisime läbi 3 tasuta koolitust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele ja teistele teemast huvitatud kohaliku omavalitsuse spetsialistidele eesmärgiga anda praktilisi juhiseid vaide koostamiseks töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise vaidlustes.

Perioodil august 2017- detsember 2022 on teenuse raames kokku registreeritud 2285 nõustamisjuhtumit. Joonisel 1 on välja toodud nõustamisjuhtumite arv aastate lõikes ja selgelt on näha, et nõustamisjuhtumite arv on aasta-aastalt kasvanud, tehes 2021. aastal hüppelise tõusu.

Joonis 1. Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate nõustamisjuhtumid aastatel 2017-2022

Pöördumiste sisu on võrreldes teenuse osutamise algusaastaga muutunud ehk kui algselt s.o 2017 aastal pöörduti peamiselt töövõimereformi puudutavate üldiste küsimustega (s.h küsimustega, kuidas esitada taotlust, kelle poole taotluse täitmisega seoses pöörduda, aktiivsustingimuse täitmisega seonduv jms), siis 2018 aastast alates on tõusnud juhtumipõhiselt vaide esitamiste arv.

Joonis 2. Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate nõustamisjuhtumite menetluse liigid aastatel 2017-2022

Kõige suurema kasvu ongi teinud vaietega seotud juhtumite osakaal. Kui aastal 2017 oli vaietega seotud juhtumeid 21% kogumahust, siis eelmisel aasta lõpuks oli vastav osakaal 65%. Selgelt on eristatav pöördumiste adressaadi muutus ehk millise asutuse poole pöördumisega on tegemist. Kui algselt puudutasid pöördumised pigem töövõimereformi üldiselt, siis alates 2018. aastast tõusis pöördumiste arv Sotsiaalkindlustusameti otsuste vaidlustamisega seoses (puude mittetuvastamine või puude raskusastme muutumine kergemaks). Kliendid ei mõistnud sageli, mis muutus, et vana süsteemi alusel tuvastatud puuet enam ei tuvastatud või tuvastati kergem puude raskusaste.

Ka on selge muudatus näha alates 2020. aastast, millest alates suurenes Töötukassaga seotud juhtumite osakaal. Kui aastatel 2018- 2020 moodustasid töötukassaga seotud juhtumid alla 40% kogumahust, siis eelmise aasta lõpu seisuga moodustab Töötukassa juhtumite arv 74% kõigist juhtumitest. Viidatud pöördumised seonduvad peamiselt korduvhindamise perioodil esitatavate taotlustega s.o kliendil on eelnevalt tuvastatud vähenenud töövõime, uue hindamise tulemusel vähenenud töövõimet ei tuvastata või muutub töövõime ulatus kergemaks (puuduva töövõime asemel tuvastatakse osaline töövõime, osalise töövõime asemele tuvastatakse töövõimelisus). Vastupidiselt töötukassaga seotud juhtumitele on alates aastat 2019 langustrendis olnud sotsiaalkindlustusametiga seotud juhtumite osakaal ulatudes eelmise aasta lõpus 20%-ni juhtumite kogumahust.

Teenusele jõuavad inimesed peamiselt töötukassa nõustajate kaudu, kes jagavad teenuse kohta teavet või pöörduvad esmakontaktina ise EPIKoja nõustaja poole. Uue sihtgrupina on teenusele jõudnud ka Ukrainast Eestisse tulnud inimesed, kes vajavad sageli lisaks teenusega seonduvale nõustamisele ka terviklikku sotsiaal-ja tervishoiualast nõustamist.

Lisaks on teenuse osutamisest alates olnud pidev suhtlus ja kontakt s.h kokkusaamised erinevate osapooltega (Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium), kellele on jagatud praktika põhjal tekkinud süsteemseid kitsaskohti ning otsitud koos lahendusi.

Teenuse osas tagasiside saamiseks oleme läbi viinud aastatel 2018- 2021 rahuloluküsitlusi hindamaks teenust saanud isikute rahulolu pakutud teenusega. Küsitlused teostati telefoni teel nii eesti kui vene keeles ning küsiti järgmisi asjaolusid: info jõudmine teenuse kohta klientideni, nõustaja töö hindamine (kättesaadavus, suhtlemisoskus, usaldusväärsus, nõuande professionaalsus).

Tabel 1. Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejate hinnang nõustaja tööle aastatel 2018-2021

Tabelis 1 esitatud andmetest nähtub, et nõustamisteenus on sihtgrupi poolt hästi vastu võetud, teenusel osalenud kliendid on jäänud nõustaja tööga väga rahule, hinnates kõrgelt nii nõustaja kättesaadavust, suhtlemisoskust, usaldusväärsust ja nõustaja poolt antud nõuannete professionaalsust.

Oleme seisukohal, et vajadus tagada töövõime/ puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja/või nende esindajatele täiendava ja sõltumatu tugisüsteemi olemasolu töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks, on endiselt väga vajalik. Sihtgrupp vajab professionaalset ja jõustavat tuge, praktilist abi ja kaitset õiguste selgitamisel ja asjaajamisel, vajadusel esindamist vaide -ja kohtumenetluses. Ka on teenuse jätkamine vajalik põhjusel, et suurenenud on pöördumised seoses Eesti Töötukassa otsuste vaidlustamisega ning jätkuvalt püsib teatav ebaselgus puude tuvastamise muudatustega seoses - inimesed vajavad oma õiguste kaitsel ja tagamisel asjatundlikku ning toetavat nõu. EPIKoja hinnangul tagab teenuse jätkamine ka 2024. aastal sihtgrupile vajaliku ning näidustatud toe ja abi. Sama seisukohta on Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis väljendanud nii Eesti Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet.

Lisame taotlusele nõustamisteenuse eelarve prognoosi kalendriaasta lõikes- 49 337 eurot.

Kirjutasime 01.03.2023. a. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerile ja kirjeldasime veelkord teenuse sisu ja vajadust, tõendasime teenuse jätkamise olulisust statistika ja igapäevase nõustamispraktika alusel saadud infoga. Lisasime, et kui nõustamisteenusega jätkamine ei ole SoM vaatest mingil põhjusel siiski vajalik, siis palume pakkuda alternatiive ja alustada erivajadusega inimestele mõeldud kommunikatsiooni ja info jagamisega, mida saame EPIKoja poolt ka ise levitada.

Kahjuks saime ka 12.06.2023. a. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerilt vastuse, mille alusel nõustamisteenuse jätkamiseks vahendeid ei eraldata, vaid soovitus on hoopis inimestelt ca 15 euro suurust tasu küsida: „Üks idee, mis ministeeriumis läbi käis, oli teenuse eest raha küsida. Arvestades vaidemenetluse hulka ja rahastust, siis lihtsustatud arvutuse kohaselt on võimalik teenust jätkata, küsides inimeselt vähem kui 15 eur. Lõppkokkuvõttes teie otsus, aga mainin selle variandi ära, kui midagi, mida meie toetaksime.“

Selgitame, et nõustamisteenust vajavad inimesed on valdavas enamuses väga raskes majanduslikus olukorras ning igasugune tasu küsimine ei ole meie hinnangul eetiline ega inimestele jõukohane. Taolised ettepanekud ministeeriumi poolt jätavad mulje, et poltiiikakujundamise tasandil puudub ettekujutus ja arusaam sihtgrupi rahalistest võimalustest ja toimetulekust. Lisaks jääb meile arusaamatuks ministeeriumi poolt väljapakutud teenuse hinna kujunemise arvutuskäik, mis ei arvesta teenuse maksumuse tegelikke kulusid.

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on 12.06.2023 vastus põhjendamata ega anna sisuliselt motiveeritud vastust taotluses esitatud küsimustele s.h osas, kuidas tagada teenuse lõppemisel inimestele vastav abi, millised on alternatiivsed lahendused jms. Riivav on 12.06.2023 vastuses toodud seisukoht, mille kohaselt on inimeste edaspidine nõustamine EPIKoja siseasi ning Sotsiaalministeeriumi vaatest töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele nõustamisteenuse pakkumine, vaatamata tõendatud vajadusele, ei ole oluline.

Palume Sotsiaalministeeriumil/Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil leida võimalus teenuste rahastamise jätkamiseks alates 01.01.2024 vähemalt kolmeks aastaks. Taotluse jätkuval mitterahuldamisel palume sisulist vastust koos põhjendustega ja praktiliste suunistega, kuidas tagatakse inimestele senini vajalikuks ja näidustatuks peetud abi osutamine.

Oleme valmis kokkusaamiseks ja täiendavatele küsimustele vastamiseks.

Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht