Eesti Puuetega Inimeste Koja märgukiri seoses meetmega: tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise toetamine sotsiaalse innovatsiooni kaudu

Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) esitas 26.01.2026 taotluse sotsiaalse innovatsiooni programmi: Tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise toetamine sotsiaalse innovatsiooni kaudu, mille eesmärk oli parandada tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi.

10.04.2026 võttis Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) töötaja EPIKojaga telefoni teel ühendust ning edastas informatsiooni, et meie taotlus esitati järjekorras 30ndana ning seetõttu on ebatõenäoline selle rahastamine, kuna hindamine toimub taotluste esitamise järjekorra, mitte sisulise kvaliteedi alusel.

27.04.2026 edastas RTK EPIKojale otsuse taotluse mitterahuldamise kohta, millest nähtub, et kuigi tegemist oli tähtajalise taotlusvooruga, suunati sisulisse hindamisse üksnes ajaliselt varem esitatud taotlused ning ülejäänud taotlused jäeti sisuliselt hindamata põhjusel, et eelarve oli varasemate taotluste tõttu ammendunud. Praktikas tähendas see, et määravaks osutus taotluse esitamise aeg, mitte projekti kvaliteet või mõju. Tekkinud olukord kahjustab usaldust avalike toetusmeetmete läbipaistvuse ja prognoositavuse vastu.

Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et kirjeldatud menetluspraktika ei ole kooskõlas tähtajalise taotlusvooru olemusega ega hea halduse põhimõtetega. Avalikult kommunikeeritud tingimuste kohaselt oli tegemist tähtajalise taotlusvooruga ajavahemikus 14.11.2025–26.01.2026. Selline korraldus loob põhjendatud eelduse, et kõik tähtajaks esitatud nõuetele vastavad taotlused osalevad sisulises hindamises võrdsetel alustel ning rahastamisotsused tehakse projektide kvaliteedi ja mõju põhjal. Seda arusaama kinnitasid veel:

a) infopäeval (27.11.2025) edastatud teave, mille kohaselt hinnatakse projekte nende kvaliteedi ja vastavuse alusel,

b) määruse nr 48 seletuskirjas sätestatud hindamispõhimõtted, mille kohaselt viiakse läbi sisuline hindamine valikukriteeriumide alusel ning taotlusi võrreldakse nende kvaliteedi põhjal,

c) hea halduse ja tõhusa avaliku raha kasutamise põhimõte, mille kohaselt tuleb piiratud ressursi tingimustes eelistada sisuliselt kõige mõjusamaid ja kvaliteetsemaid lahendusi.

Meile teadaolevalt esitati vooru ligikaudu 40 taotlust kogumahus umbes 8 miljonit eurot, mis ületab meetme eelarvet neljakordselt. On mõistetav, et kõiki projekte ei ole võimalik rahastada. Samas on lubamatu, et on tekkinud olukord, kus rahastamisotsused sõltuvad taotluse esitamise kiirusest, mitte selle sisulisest kvaliteedist ja mõjust sihtrühmale. Praegune praktika loob olukorra, kus potentsiaalselt mõjusamad lahendused võivad jääda hindamata üksnes põhjusel, et taotlus esitati mõnevõrra hiljem tähtajalise vooru jooksul. Leiame, et selline lähenemine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ega ka läbipaistva menetluse põhimõttega. Liiati on arusaamatu, kuidas saab riik omale piiratud ressursside olukorras rahaliselt selliseid taotlusvoore lubada, mille puhul ei saa määravaks projektidest saadav mõju, vaid esitamise kiirus.

EPIKoda ei eelda ega nõua oma taotluse rahastamist, kuigi kaalusime vaide esitamist mitterahastamise otsusele. Küll aga peame äärmiselt oluliseks, et otsustusprotsess oleks läbipaistev, õiglane ning kooskõlas kehtivate õigusaktide ja avalikult kommunikeeritud põhimõtetega. Sama oluline on meetmete hindamiskriteeriumite täpne ja selge sõnastus. Oleme seisukohal, et sisuline hindamine peab toimuma viisil, mis toetab avalike vahendite vastutustundlikku, õiglast, läbipaistvat ja mõjusat kasutamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus.