Füüsiline keskkond

Ehituslikku keskkonda, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mis on asulasisene avalikult kasutatav tee ja avalikkusele ligipääsetav eratee, reguleerib ehitusseadustikku kuuluv ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus number 28 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. Määruse eesmärk on tagada puudega inimeste takistuseta avaliku hoone (ja sellega ka avaliku teenuse) või rajatise kasutamine.

• Kui sul on kahtlusi mõne asutuse ligipääsetavuse nõuetele vastavuse osas, siis võta ühendust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga info@ttja.ee, kes teostab riiklikku järelevalvet ja nõustab ühtlasi füüsilise keskkonna ligipääsetavuse kui ka digiligipääsetavuse osas.

Ligipääsetavus avalikus ruumis ja juhendmaterjalid

• Projekteerimisjuhend „Nägemispuudega inimestele ligipääsetav keskkond”. Sellest juhendist leiad abi ka nt kontrastsuse, kirja suuruse, stiili, siltide ja viitade kõrguse, juhtteede, inventari värvi lahenduste ja muude keskkonnalahenduste osas nägemispuudega inimestele, siis leiad Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhendist vajaliku info.

• Ülevaate erinevatest puuetest ja seotud ligipääsetavuse vajadustest saab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse "Kaasava kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine" juhendmaterjalist.

• Lisaks on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit koostanud juhendi füüsilise ligipääsu tagamiseks avalikus ruumis.

• Eesti Puuetega Inimeste Koda on koostöös Kultuuriministeeriumiga koostanud toetava mudeli ligipääsetavuse tagamiseks kultuuris ja spordis. Väärt nõu varieerub füüsilisest keskkonnast ürituste korraldamiseni.
  Tutvu juhendiga.

• Loodusradade ligipääsetavuse kontroll-loend annab suunised vaatamisväärsuste, rajatiste jt ligipääsetavuse tagamiseks.

• Vaata ligipääsetavaid loodusradu ja vaatamisväärsuseid Mapeirons veebilehel.

• Vaata Tallinna linna ligipääsetavuse infosüsteemi LIPS.

Juhised kultuuri ja turimisvaldkonna teenuste ligipääsetavuse suurendamiseks

Valminud on juhend turismiobjektide füüsilise ligipääsu tagamiseks. Juhend on mõeldud turismi- ja toitlustusettevõtetele ning kultuuriasutustele (muuseumid, teatrid, kinod, kontserdisaalid), et anda suuniseid
ligipääsetavuse tagamiseks. Juhendis käsitletakse üldlevinud nõudeid, detailsem teave seadusandluses ja valdkondlikes juhendites. Eestis: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus 28 “Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele” (www.riigiteataja.ee) ja “Nägemispuudega inimestele ligipääsetav keskkond” (www.pimedateliit.ee).

Lae materjal alla:

• Eesti keeles
• Inglise keeles
• Läti keeles

Veebikeskkondade ligipääsetavus

Veebide ligipääsetavuse puhul räägime me juurdepääsetava kasutajakogemuse pakkumisest, kus juurdepääsetavus on eeltingimus kasutajakogemusele. Teisisõnu, luues rakendusi ja veebilehti ligipääsetavatena, saavad puudega inimesed samalaadse kasutajakogemuse puudeta inimestega. Ligipääsetavus on eeltingimus, et midagi kasutajakogemuseks nimetada, kuid tihti ei piisa ainult ligipääsetavusest, et kasutajakogemus hea oleks. On oluline kaasata sihtrühmade esindajaid keskkonna loomisel ja testimisel projekti erinevates faasides.

Selleks, et avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549 (V3.2.1) (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - Digiligipääsetavuse tagamine). Avaliku sektori digiligipääsetavuse aruannete, ligipääsetavuse teatise ja Euroopa alusdirektiividega saab tutvuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus “Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord”

Suhtlemine

Abimaterjal "Kui suhtled puudega inimesega". Puudega inimesega suhtlemisel nähakse sageli inimese erivajadust, aga mitte inimest puude taga. Tõepoolest on mõned puuded lihtsamini märgatavad, samas pea meeles, et kõik erivajadused ei ole alati silmale nähtavad. Puuetega inimestega suhtlemisel tasuks lähtuda põhimõttest, et puudega inimene on täpselt samasugune inimene nagu iga teine – käitu temaga nii nagu sooviksid, et sinuga käitutakse. On mõistetav, et puuetega inimestega suhtlemisel tuntakse teatavat ebakindlust. Selleks, et leevendada hirme ning väärarusaame, oleme siia koondanud olulisemad soovitused, mida puuetega inimeste suhtlemisel arvestada.

Kultuuri ligipääsetavus

Aastal 2024 on Kultuuriministeerium koostöös EPIKojaga kokku pannud ligipääsetavuse tagamiseks juhendmaterjali.
Veebilehelt leiate sissevaate ligipääsetavusega seotud seadusandlusse ja juhenditesse valdkondade kaupa, sh õigusakte ja toetavaid materjale.

• Vaata Kultuuriministeeriumi juhendmaterjali, kuidas saada aru, kas oled ürituse ligipääsetavuse erinevatele tahkudele mõelnud.

• EPIKoja Ligipääsetava sündmuse kontroll-nimekiri.

• EPIKoda on koostanud kaaskirja ligipääsetava sündmuse kontroll-nimekirjale, Juhised kultuuri- ja turismivaldkonna teenuste ligipääsetavuse suurendamiseks kaaskiri", milles sisaldub lühiülevaade, kuidas tagada ligipääsetavust tellija vaates.

Informatsiooni ja sisu ligipääsetavus

• Kommunikatsioonijuhend, et tagada valimiste ligipääsetavus sisaldab praktilisi nõuandeid, kuidas tagada ligipääsetavust sotsiaalmeedias, kirjas, pildimaterjalides jne.
  (Autor Euroopa Puuetega Inimeste Foorum).

• Kommunikatsioon ja sündmuste korraldamine. Kättesaadava informatsiooni suunised (ICT4IAL, Euroopa Liidu programm)

• Lihtsa keele juhend: "Informatsioon kõigi jaoks“. Euroopa standardid informatsiooni lihtsalt loetavaks ja mõistetavaks muutmiseks (Inclusion Europe ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit)