Esitasime Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) nimel Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 erakondade esindajatele ettepanekud koalitsioonilepingusse:

• Tagada kohaliku omavalitsuse tasandil puuetega lastele ja täiskasvanutele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale. Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid. Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad.

• Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem. Abi tuleb pakkuda ka ennetavalt. Info abi saamise võimaluste kohta peab olema presenteeritud erinevatele sihtgruppidele arusaadaval ja kättesaadaval moel ning viisil. Oluline on sotsiaalkaitse süsteemi pidevalt monitoorida, sh tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Abi osutamisel tuleb silmas pidada koduläheduse printsiipi ja parandada teenuste piirkondlikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sh ka näiteks erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste puhul.

• Abi osutamisel tuleb lähtuda bürokraatia vähendamisest ja taotleja ebamõistlikust koormamise vältimisest. Abi taotlemise, vajaduse tuvastamise ja pakkumise korraldus peab olema lihtne ja ladus.

• Avalik ruum ja keskkond, sh ka rannad, spordirajatised ja mänguväljakud, ning kultuurisündmused peavad olema ligipääsetavad kõikidele Eesti elanikele. Kõikide tegevuste planeerimisel ja rahastamisel tuleb arvesse võtta ligipääsetavuse nõuet ja arvestada Ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi. Info esitamist sobivas vormis, arvestades puudest tuleneva erivajadusega, tuleb prioritiseerida. Muuhulgas suurendada ligipääsu teabe, teenuste ning toodete kohta saadaval olevale infole, sh veebis. Tagada kuulmispuudega inimestele piisav juurdepääs viipekeeletõlkele ja leida võimalused viipekeeletõlkide kõrghariduse õppekava taasavamiseks.

• Erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada paindlike töövormide kasutamist (paindlikud töögraafikud, osa-ajaga töö, kaugtöö jne). Tööandjate valmidust ja huvi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks ja töösuhte säilitamiseks aitab suurendada teadlikkuse tõstmine sihtgrupi eripäradest ning asjakohastest toetusmeetmetest ja teenustest nende värbamisel. Nimetatud teavitustöö peab olema süsteemne ja järjepidev. Erivajadustega inimeste tööturul osalemiseks tuleb suurendada vajalikus mahus tugiteenuste (transport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlketeenus jne) kättesaadavust.

• Luua eeltingimused üleminekuks asendatud otsustamismudelilt toetatud otsustamise mudelile ja tegutseda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (ÜRO PIÕK) ratifitseerimisel välja antud 12. artikli deklaratsiooni tagasivõtmise nimel. Asendatud otsustamise mudel on inimese õiguseid oluliselt enam riivav ning vähem toetust pakkuv kui toetatud otsustamise mudel. Eesti Puuetega Inimeste Koda on ÜRO PIÕK-i variraportis selgitanud, et kohtulahendite põhjal ilmneb tendents, mille kohaselt kohtud ei analüüsi eestkoste menetluse läbiviimisel konkreetse juhtumi asjaolusid, eestkostetava eripära ega isikuomadusi piisavalt. Esineb eestkostja määramist isikutele, kelle toimetulekut on võimalik kindlustada muude meetmete abil. Oluline on tagada praktikas eestkoste seadmise kui ühe võimaliku abinõu proportsionaalsus ja vastavus isiku olukorrale. Praktika näitab, et Eesti on üks neist riikidest, kus isiku õigusvõime ja teovõime teostamist ei saa konventsiooni tähenduses kirjeldada kui läbivalt
  inimõigustekeskse lähenemisega süsteemi.

• Viia puude mõiste seadusandluses kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. PISTS-is ja VõrdKS-is sätestatud puude mõiste ei ole täielikult kooskõlas konventsioonis esitatud mõistega, jäädes kitsamaks. Konventsiooniga kooskõlas olevaks saab lugeda määratlust inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde kohta, kuid mõiste erinevus tuleb sisse PISTS-is kasutatud sõna
  „tõkestab” ja konventsioonis kasutatud sõnade „võib tõkestada” vahel, sätestades puude mõiste PISTS-is kitsamalt kui konventsioonis ja piirates sellega ka riigisiseses õiguses konventsiooni kohaldumist puudega inimestele konventsiooni mõistes.

• Liikuda hoolduskoormuse reformiga jõuliselt ja selgesuunaliselt edasi (sh omastehooldajate tugisüsteem, koduteenuste arendamine). Arendada paindlikke hooldusteenuseid, vähendades puuetega laste ja täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

• Töötada välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem. Tööõnnetustest ja kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks on enamikes Euroopa riikides loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, et vähendada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kulusid üldisele ravikindlustusele.Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus puudub eraldi tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks tööandjaid töökeskkonda
  parandama. Praegune süsteem ei motiveeri tööandjaid kutsehaigusi ja tööõnnetusi ennetama ning kutsehaigetel on tervisekahjuhüvitiste kätte saamine keeruline. Alati ei lahenda ka kohtuotsused kutsehaigete ja tööõnnetuses kannatanute probleeme, sest ettevõtted keelduvad mõnikord kahjuhüvitisi maksmast.

• Tervishoiuteenuse osutamisel tuleb lähtuda võrdse partnerluse põhimõttest ehk patsienti tuleb kohelda tervisemeeskonna võrdväärse partnerina, jagada vajalikku teavet patsiendi jaoks arusaadaval viisil ja määras ning teenuse osutamisel lähtuda patsiendi vajadustest, võimekusest ja ootustest. Tervishoiuteenuste ja ravimitega seonduv teave peab olema patsiendile mõistetav ja arusaadav olenemata tema erivajadusest (meelepuuded, intellekt jm). Teenuse osutamisel on oluline teha teenuse osutamisega seonduv teave arusaadavaks igale patsiendile hoolimata tema eripärast, mistõttu on oluline tagada teenuse osutamisel vajalikud (tugi)teenused
  (viipekeeletõlk, visuaalsed abivahendid, lihtsustatud vormis teabe edastamine jms) ning koolitada teenuse osutajaid (arstid, õed, hooldajad jm personal) puude eripärade teemal.

• Vaimse tervise probleemide lahendamiseks ja ennetamiseks tuleb jõuliselt ja kiiresti võtta vastu otsused seonduvalt arstide, vaimse tervise õdede, psühholoogilise abi ja tugiteenuste vajaduspõhiseks osutamiseks. Tagada tuleb piisav hulk spetsialiste (riiklikud õppekohad), täiendada väljaõppe ja täiendõppe korraldust, arvulist vajadust ning teenuste pakkumise rolli ja vastutust.

• Tervishoiuteenus peab olema inimkeskne ehk integreeritud ja sidustatud (sh tagatud transport teenusele ja tagasi koju, suunamine õendusabisse või hoolekandeasutusse peab olema patsiendi jaoks korraldatud võimalikult mugavalt ja säästvalt, patsiendi huve, väärikust ja vajadusi arvestades sh patsienti pidevalt kaasates).

• Tuleb kindlustada ravimite kättesaadavus ka harvikhaigustega inimeste raviks ning tagada harvikhaigusega inimeste võrdne kohtlemine tervishoius, kasutades selleks vajadusel kombineeritud rahastamist ravimitootjate ja heategevusorganisatsioonidega. Oluline on siinjuures ka menetlemiskiirus ja otsuste läbipaistvus.

• Korrastada psühhiaatrilise abi, sh tahtevastase ravi ja sundravi, osutamise aluseid eesmärgiga tagada vajaduspõhine ning inimõigusi järgiv abi.

• Rakendada ellu erivajadustega laste integreeritud abistamise mudel sotsiaal- ja haridussüsteemi üleselt. Vajalik on tõhustada tugispetsialistide ettevalmistust ja tugiteenuste pakkumist ning kättesaadavust kaasava hariduse sisuliseks rakendumiseks nii alus- kui üldhariduses.