Euroopa Komisjon on avaldanud järgmiseks poolaastaks riigipõhised soovitused, kus pannakse rõhku sotsiaalse turvavõrgu tugevdamisele. Soovitustes tuuakse välja pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastamist ning töötuskindlustushüvitiste laiendamist.

Euroopa Komisjon soovitab Eesti parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Eriti oluliseks peetakse jätkusuutliku rahastuse tagamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimist. Samuti soovitab Euroopa Komisjon laiendada töötuskindlustushüvitist tööampsudele ja muudele ebastandardsetele töövormidele.

Kuigi sotsiaalne turvavõrk on paranenud, siis kitsaskohaks on pikaajalise hoolduse rahastamise killustatus, mis toob inimeste jaoks kaasa väga kõrge omaosaluse. Hooldusteenuseid vajavate inimeste omaosalus oli 2019.a andmetel Eestis Euroopa Liidu riikidest teisel kohal, samal ajal kui avaliku sektori panus oli samal aastal vaid 0,4% SKP-st (EL keskmine oli 1,7%).

Komisjoni hinnangul on oluline leida lahendused pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks rahastamiseks, integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, seada ühtsed kvaliteedistandardid ning lahendada tööjõu mured, et oleks piisavalt vajalike oskustega hooldustöötajaid.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: „Sotsiaalvaldkonna arengus on mitmeid valdkondi, kus peame tulevikku vaadates tegema keerulisi otsuseid nüüd ja praegu. Oleme ühiskonnana teel hoolitsuskriisi, mida paljud pered kogevad juba täna – olukorda, kus eaka enda ega pere säästud ei suuda tagada väärikat vanaduspõlve ja lähedastel tuleb teha karme valikuid laste ning vanavanemate vahel. Eesti inimeste panus hooldamise eest maksmisel on viimase kümne aastaga kasvanud üüratud 228%. Peredele on vaja pikaajalise hoolduse rahastamise lahendusi, mis tagaksid hooldusteenuste kättesaadavuse kõigile, kes seda vajavad. Ühe olulise sammuna oleme lapselapsed vabastanud kohustusest tasuda vanavanemate hoolduse eest. Järgmiseks tuleb lahendada hooldekodu teenuse rahastamise küsimus, milleks vajalikud seadusemuudatused koos rahataotlustega plaanin valitsusse viia sügisel.“

Pikaajalise hoolduse teenuseid sai 2021.a. andmetel ligi 71 100 inimest, tegelik vajadus on ligi 120 000 teenuskoha järgi. Surve teenustele kasvab, prognooside järgi vajab 2030. aastal teenuseid juba üle 150 000 inimese.

Loe sotsiaalministeeriumi pressiteadet SIIN.