Väärtuspõhise tervishoiu eesmärgiks on paremini ravitud haiged: oleme ka Eestis alustanud raviteekonnapõhise lähenemise, patsiendile oluliste tervisetulemite uuringute ja muudatustega andmehalduses ning IT-lahendustes. Konverentsil „Väärtuspõhine tervishoid 2030" arutatakse nii Eesti kui Euroopa näidete varal, kuidas jõuda senisest teenusepõhisest ja meditsiinikesksest tervishoiust tulemuspõhise ja patsiendikeskse tervishoiuni.

“Järgmise kümne aasta peamised fookusteemad tervishoius on ennetus ja terviseedendus, aga ka inimese terve elukaare ulatuses kompleksne teenuste arendamine. Väärtuspõhises tervishoius on kesksel kohal patsiendi vajadused ja eelistused ning järjest olulisem on ka ravikvaliteedi ja tervisetulemite mõõtmine. Kindlasti peame tegelema rahastamismudelite muutmisega ja sellele saabki aluse luua tulemuspõhine ravikvaliteedi mõõtmine ning digitehnoloogia, mis annab ka täpsema analüüsivõimekuse,” rääkis Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Eesti Vähiliidu nõukogu esimehe Vahur Valvere sõnul liigub tervishoiusüsteem personaliseeritud, väärtuspõhise ja patsiendikeskse lähenemise suunas, kus esikohal on patsiendi huvid.
“Selle üks osa on, et patsiendi hinnatud tervisetulem peaks muutuma tavapäraseks osaks ravi efektiivsuse ja taluvuse hindamisel. Tänaseks on toimunud Eestis mitu PROMide (PROM – patient reported outcome measurement ehk patsiendi raporteeritud tervisetulem) kogumise pilootprojekti ning rinna- ja kopsuvähipatsientide puhul oleks neid varsti võimalik ka igapäevapraktikas rakendada. Küsides patsientide käest süsteemselt nende jaoks olulisi tervisetulemeid, saame järjest parandada nii ravikvaliteeti kui ka patsientide elukvaliteeti. Struktuurne ja süsteemne andmekogumine on vajalik ja peale ühiseid pingutusi ka võimalik ning see peab tulevikus saama meie igapäevase ravitöö osaks. Andmete kogumisele tuleb anda ka väärtus ehk nende teadmiste valguses saame haiglates optimeerida raviprotsessi ning hõlbustada teadus- ja arendustegevust,” lisas Valvere.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski sõnul on enesestmõistetav, et patsienti tunnustatakse ja kaasatakse ka päriselt võrdse partnerina kõikides patsienti puudutavates küsimustes. “Patsiendi vaatest on väga olulised kriteeriumid igapäevane hakkamasaamine, elukvaliteet ja see, kas raviprotsess aitab neil elukvaliteeti parandada. Patsiendi elukvaliteedi hindamisel on vaja arvestada lisaks meditsiinilistele näitajatele ka muid tegureid, mida oskavad nimetada ja nende olulisust määrata just patsiendid ise,” lisas Krais-Leosk.

“Eesti tervishoiu rahastamismudel on ilma suurte muutusteta toiminud rohkem kui kaks kümnendit. Hoolimata sellest oleme üsna hästi vastu pidanud muudatustele ja kriisidele, näiteks Covid-19 kriis, majanduskriisid. Analüüsid näitavad, et rahastamismudel vajab muudatusi, et tervishoiusüsteem vastaks nii ootustele kui vajadustele,” rääkis Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. Tapfer lisas, et meditsiin ja ravivõimalused on oluliselt ja kiirelt arenenud ning see võimaldab inimestel elada kauem ja tervemalt. “Uuenduslikud ravimid pakuvad järjest uusi ja paremaid ravivõimalusi eriti haigustele, kus varemon ravivõimalused väga piiratud või alternatiivne ravi äärmiselt kurnav patsiendile. Kuid tihti jõuame küsimuseni, kas ja mis ulatuses saame Eesti patsiendile ravimiinnovatsiooni lubada. Peamegi ühiselt arutama, kas otsida raha tervishoiusüsteemi juurde või on veel võimalusi leida seda ka hoopis ressursside parema kasutusega süsteemi seest.”

Konverents „Väärtuspõhine tervishoid 2030” toimub 23. mail Tallinnas, võimalik on osaleda ka üle veebi ning on osalejatele tasuta.
Konverentsi korraldavad ühiselt Tervisekassa, Eesti Vähiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Eesti Ravimitootjate Liit. Konverentsi leht: https://www.conference-expert.eu/et/vbhc2024et.