Autor: Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Raske oli Rakvere Lille kodus toimunu kirjeldusi lugeda. Loetu oli õõvastav ja valus. Juhtumid kummitasid mind terve päeva - käies kaasas tööl ja istudes õhtul lauas lastega jäätist süües. Meie peres kasvab sügava liitpuudega laps, kes on täielikult teiste inimeste abist, aususest, headusest ja tähelepanelikkusest sõltuv.

Väärkohtlemine ei ole okei. Mitte üheski vormis ja mitte kellegi vastu. Ometigi leiab väärkohtlemine aset iga päev. Selleks ei ole alati kinnist asutust vaja, väärkohtlemine toimub ka koduseinte vahel.

Väärkohtlemist, vägivalda ja kiusamist pannakse toime sageli endast nõrgemate suhtes, sh nõrgimate suhtes. Selgituseks - Rakvere Lille kodus osutati kinnises lasteasutuses teenust lastele, kelle puhul muu abi pole olnud tulemuslik ning kes oma intellektipuude, autismi, piiratud suhtlemisoskuste, sh ka kõnetuse või vähese kõne tõttu väga keerulises seisus ning võivad olla ohtlikud ka iseendile. Nende erivajaduste olemus muudab neid äärmiselt haavatavateks. Nad vajavad abi ja toetamist, turvalist keskkonda, rutiine ja professionaalset juhendamist. Nende teenuspaketi abivahendite hulka ei kuulu suusamaskid, kummid, harjavarred, teibid ja rehvid.
Tohutult kahju on peredest, kelle lapsed selliste inimeste tegude tõttu kannatasid ja kannatavad siiani. Kahetsusväärne, et ei olnud koheselt kedagi, kes märkaks, aimaks, süveneks ja reageeriks. Tuleb aru anda, et leheveergudele ja kohtumaterjalidesse jõuab siiski väike osa tehtust, ilmselgelt kaamerasilm kõikjale ei ulatu ja kogu külmust, verbaalset sõimu ja alandust ei kajastata.
On raske ette kujutada kedagi, kes lõbustaks ja elaks end välja haavatavas seisundis laste või täiskasvanute peal. Keeruline on mõista ka personalipoliitikat, mille alusel väärtuskompassi punases otsas olevad inimesed korraga väikesesse üksusesse tööle värvati. Arusaadav, et sotsiaalsektoris ukse taga töölesoovijate järjekorda sageli ei ole, kuid sotsiaalvaldkonnas töötamise miinimumeelduseks peab teenuse osutamisel olema inimväärikuse hoidmine ja inimõiguste tagamine ning sellest tuleb ka värbamisel lähtuda.

Erivajadustega laste vanemate infokanalites on inimesed suures mures. Nad on õigusega ärritatud, hirmul ja küsimärkidega ülekülvatud - kas me julgeme oma lapsi teiste inimeste hoolde usaldada? Kasutada teenuseid, mis on loodud nii lapse kui pere toetamiseks? Kas me usume, et teenuseosutaja suudab aru saada, kui töötaja inimõiguste ja võrdse kohtlemise maailmas üldse ei orienteeru? Kas tegemist oli ikka õiglaste karistustega? Millise sõnumi annab lühiajaline tingimisi karistus järgmistele/praegustele väärkohtlejatele? Kas tegude toimepanijad läbivad sotsiaalprogramme, mis neil inimesteks aitaks saada? Mis on reaalsed tegevused seadusandja, tegevusloa väljastaja ja teenuseosutajate poolt, millega edaspidi selliseid juhtumeid ära hoitakse? Milline on tööandja vastutus nii töötajate koolitamisel kui tööalasel juhendamisel, töötaja sobivuse ja oskuste hindamisel?

Kas on võimalik, et taolised otsast lõpuni kahetsusväärsed sündmused enam aset ei leia? See on võimalik, kui juhtunut ebamugava ja väikest hulka inimesi puudutava teemana vaiba alla ei pühita ja silma eest ära ei sätita. Oluline on öelda, mida õpiti ja mida tehakse teisiti. Rääkida õpitust ja muudatustest avalikult kannatanutele haiget tegemata, tõsta inimeste üleüldist teadlikkust, kujundada hoiakuid ja murda mustreid, seada ootuseid teenustele ja inimestele, kes teenuseid osutavad. Hoovad on Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti käes, tähtsad on ka erialaorganisatsioonide ja teenuseosutajate tegevused.
Eesti Puuetega Inimeste Koda jätkab jõuliselt puuetega inimeste ja nende perede huvikaitsega ning seisab selle eest, et nõrgemate hääl oleks tugevalt esindatud.
Meil kõigil ühiskonnana lasub vastutus tagada, et inimesed, kes ennast ise kaitsta ei saa, oleksid meie kõigi poolt hoitud. Igaüks meist saab teha midagi, et selliseid juhtumeid ei oleks. Meie ühine pingutus on märgata, tähelepanu juhtida ning mitte mingil juhul olla nõus, ka vaikides, inimõiguste rikkumisega.