Alates 16. eluaastast hinnatakse, milline on inimese võimekus siseneda tööturule ja millised võimalused on tal seal edukalt toimida. Töövõimet hindab Eesti Töötukassa.

Enne hindamise taotlemist on oluline, et oled viimase kuue kuu jooksul külastanud pere- või eriarsti, kes kirjeldab töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed ja sisestab need e-tervise süsteemi. Kindlasti tasub arsti informeerida, et plaanid töövõime hindamist taotleda, nii oskab ka arst pöörata tähelepanu just vajaminevatele terviseandmetele.

Töövõime hindamiseks tuleb töötukassale esitada taotlus, milles tuleb kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates tegevustes. Küsimused puudutavad liikumist, käelist tegevust, oskusi, suhtlemist ja palju muud.

Töövõime hindamise taotlust saab esitada:

• Töötukassa iseteenindusportaalis.
• Töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga.
• Saates elektroonilise taotlusvormi (digiallkirjastatult) e-posti teel maakondliku osakonna üldisel e-posti aadressil.
• Paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.

Ajakulu vähendamiseks saab taotleda töötukassast ühekorraga nii puude raskusastme tuvastamist kui töövõime hindamist, täites ühistaotluse.

Hinnangu töövõime osas teeb ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Ekspertarst hindab töövõimet taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt. Kui mingil põhjusel ei ole dokumentide põhjal võimalik töövõimet hinnata, võib ekspertarst kutsuda teid enda juurde visiidile. Oluline on teada, et ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb raviarst. Ekspertarstiga silmast silma kohtumisel on teil võimalik oma taotluse vastuseid selgitada. Vastuvõtul vestleb ekspertarst teiega, teeb tegevusvõime teste ja vajadusel kaasab töövõime hindamiseks spetsialistide meeskonna. Dokumentide ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus.

Selle järgi määratakse:

• Töövõime on olemas.
• Töövõime on osaline.
• Töövõime puudub.

Töövõime hindamise otsuse alusel on õigus saada töövõimetoetust. Töövõime toetuse summa erineb kuude lõikes, kuna seda makstakse päevamäära alusel. See tähendab, et näiteks 30-päevases kuu eest on toetus väiksem kui 31-päevase kuu eest.

Tööle asudes on oluline teada, et osaliselt töövõimelistele makstakse töötamisel toetust täies ulatuses, kui brutotöötasu on väiksem kui 1241,10 eurot. Kui brutotöötasu on üle selle, hakkab toetus tasapisi vähenema ja kaob, kui brutotöötasu on üle 1712,72 euro. Kui tuvastatud on puuduv töövõime, aga sa siiski töötad ja brutotöötasu on üle 1241,10 euro, hakkab toetus samuti tasapisi vähenema. Üle 2068,50 euro töötasu saamisel töövõimetoetust ei maksta. Tegemist on 2019. aasta summadega, mis igakevadise indekseerimise järel igal aastal pisut tõusevad. Töövõimetoetuse summa arvutamiseks on abiks töövõimetoetuse kalkulaator.

Osalise või puuduva töövõime korral väljastab töötukassa postiga töövõime plastikkaardi, mis kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.

Pane tähele, et kui sulle on määratud osaline töövõime ja soovid saada toetust, siis oled kohustatud täitma aktiivsusnõudeid: töötamine, töö otsimine, õppimine jne. Aktiivsusnõue loetakse näiteks täidetuks, kui hooldad raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut.

Lisaküsimuste korral võta ühendust Eesti Töötukassaga infotelefonil 15501 või info@tootukassa.ee