EPIKoja põhikiri
EPIKoja arengukava 2017-2023
EPIKoja kommunikatsioonistrateegia 2021-2023

Visioon:
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja.

Missioon:
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoja strateegilisteks eesmärkideks on:

1. Puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvid ja õigused on poliitikakujunduses arvesse võetud.
2. Puuetega inimeste ja krooniliste haigete kaasatus ühiskonda ja eneseteostuse võimalused on paranenud.
3. EPIKoda on tugev, avatud, professionaalne ja jätkusuutlik organisatsioon.

Strateegilise kommunikatsiooni sõnumid:

1. Puuetega inimestel on õigus oma erivajadusest tulenevale abile, sõltumata elukohast ja eluvaldkonnast.
2. Ligipääsetav keskkond on kasulik kõigile, kuid hädavajalik puuetega inimestele.
3. Hinnanguliselt iga neljas inimene Eestis on puudega või kuulub puudega inimese pereringi. Eesti on liiga väike, et loobuda ühegi inimese panusest. Panustamiseks tuleb luua eeldused.
4. Puuded on erinevad ega paista alati välja. Puue võib olla kaasasündinud või tekkida elu jooksul ükskõik kellel.
5. EPIKoda on sõltumatu kodanikuorganisatsioon, mis esindab puuetega ja krooniliste haigustega inimesi, toetudes laiale liikmeskonnale.
6. Eesti ja EPIKoda on osa Euroopast ja maailmast. Vastastikku õppides ja kogemusi vahetades saame tugevamaks.

Strateegilise kommunikatsiooni sõnumid on tuumpõhimõtted, millele avalikkuse ja otsustajatega suheldes tugineme, misiganes teemal sõna võtame.

Väljakutsed uue arengukava perioodi 2017-2023 alguses:

• EPIKoja projektipõhise rahastamise asendamine regulaarsega, läbi mille tagame kindlustunde ja stabiilsuse.
• ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine ja järelvalve seadustamine.
• Sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna parem omavaheline sidustamine ning teenuste kättesaadavus eesmärgiga parandada puuetega inimeste ja krooniliste haigete igapäevast majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut ning vähendada hooldus- ja halduskoormust.
• Töövõime-, ja haldusreformi rakendamisele ning erihoolekandeteenuste ja riigi õigusabi süsteemi ümberkujundamisele puuetega inimeste ja krooniliste haigete vajadustest lähtuv kaasaaitamine.
• Ligipääsetavuse parandamine avalikus ruumis ja kodudes.
• EPIKoja organisatsioonide jätkusuutliku tegevusvõimekuse toetamine.

Trendid, mis mõjutavad Eesti Puuetega Inimeste Koda tulevikus:

• Puudega inimese ja kroonilise haige identiteet on muutumises ega ole nii ulatuslikult seotud puude ja/või haigusega kui varem.
• Puudega inimesed ja kroonilised haiged ei vaja enam ühingut, sest vajadused on muutunud. Võib osutuda vajalikuks tegutseda väheneva ja vananeva liikmeskonna tingimustes.
• Eesti Puuetega Inimeste Koja puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse mudel on muutumas – aina enam esindatakse kogu sihtrühma, mitte ainult liikmesorganisatsioonide liikmete huve.
• Eesti Puuetega Inimeste Koja roll info vahendajana on teisenenud – oluline on sihtgrupile olulise ja usaldusväärse info eraldamine muust ning infoedastuse kiirus.
• Poliitikakujundusse kaasamine on muutumises. Esile on kerkinud formaalse ehk näilise kaasamise probleem.
• Haldus- ja riigireformiga kaasnevad muudatused mõjutavad sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldust.
• Euroopa Sotsiaalfondi vahendite mahu vähenemise võimalik negatiivne mõju valdkonna arengule.