Uuri lisaks:
▼ Ligipääsetavus
▶ Koolituskeskkond "Ligipääsetavuse ABC"
▶ Füüsiline ligipääsetavus ja ligipääsetavus sisule
▶ Juhendid ja tugimaterjalid
▶ Universaalne disain
▶ Veebide ligipääsetavus
▶ Ligipääsetav sündmus
▶ Koolitused personalile
▶ Ligipääsetavuse auditid
▶ EPIKoja ligipääsetavus
Hea külastaja
Väga hea, et oled ligipääsetavuse infolehele jõudnud! Järelikul läheb sulle korda see, et kõik inimesed saaksid ühiskonnaelus osaleda! Võimalik, et aitad kaasa ligipääsetava keskkonna või kommunikatsiooni loomisele, oled eeskujuks suhtumuslike muutuste abil, korraldad ligipääsetavat üritust või mõtled puuetega inimeste sportimisvahenditele. Mis iganes sinu eesmärk on, siis tea, et ligipääsetavus on vahend, mis aitab kaasata väga erinevate vajadustega sihtgruppe, luua ühiskonda, mis tagab võimalusi kõikide paremaks igapäevaelus osalemiseks, samuti kaasavaid keskkondi ja lahendusi.
Mis on ligipääsetavus?
Ehitusliku keskkonna, välialade, info ja kommunikatsiooni ligipääsetavus on mitmetahuline mõiste, kuna erinevatel puudeliikidel on ligipääsetavuse osas erinevad vajadused. Ainult sellest, et üksik hoone või teenuse osa on ligipääsetav, ei piisa selleks, et puuetega inimesed saaksid ühiskonnaelust osa. Terviklik ligipääsetavus moodustub kasutajateekonnast, mille kõik osad - füüsiline ruum/hoone disain, infodisain ja teenusedisain - on ligipääsetavad.
Ligipääsetavus - kellele?
Ligipääsetavus tähendab, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Ligipääsetavus on hädavajalik puuetega inimestele, aga ta on kasulik ka paljudele teistele, nagu lastele, noortele, eakatele, kroonilise haiguse, trauma või vähese keeleoskusega inimestele. Ligipääsetavus põhineb inimese elukaarel. Suure osa Eesti ühiskonnast moodustavadki just lapsed, eakad ja erivajadustega inimesed, seega ligipääsetavus on oluline vahend, mis aitab neil sihtrühmadel ühiskonnaelust osa saada.
Vaata EPIKoja rahvusvahelise ligipääsetavuse alase teadlikkuse tõstmise päeva puhul valminud videot, et saada kiire ülevaade sellest, mida tähendab ligipääsetavus nelja puude lõikes:
Uued algatused ja projektid
Iga uue algatuse puhul tuleb kohe projekti algfaasis läbi mõelda, kuidas hakkavad keskkonda kasutama või inforväljas orienteeruma erinevad kasutajad nagu lapsed, eakad, ajutise liikumisraskusega inimesed. Ehituslike projektide puhul mõeldakse läbi nägemis- ja liikumispuudega inimeste liikumisteed hoones ja selle ümbruses juba eelprojekti staadiumis ja alates lähimast ühistranspordipeatusest ning parklast.
Ligipääsetavus on esimene samm, et muuta ühiskonda kättesaadavaks erivajadustega inimestele. Sellest järgmine samm on universaalne disain (UD), mis eos tagab selle, et keskkond oleks kasutajasõbralik kõigile - ilma erilahendusi või kohandusi rakendamata. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ütleb, UD on toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini.
Ligipääsetavuse tööriistad
Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi. Vaata ligipääsetavuse tööriistu.
Ajalugu
Eesti võttis kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda ratifitseerides 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Konventsiooni artikkel 9 toob välja, et andmaks puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, peab riik võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades.
Eestis on ligipääsetavuse teemaga tegeletud juba pikalt, kuid täna ei ole me veel jõudnud olukorrani, kus kõikidel inimestel on lihtne rajatud keskkonnas toime tulla. Ka mujal maailmas pööratakse ligipääsetava keskkonna arendamisele tähelepanu, nt Euroopa Komisjon annab igal aastal välja ligipääsetava linna tiitlit.
Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne
Ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma loomine tulenes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2019–2023 ning rakkerühma töö aitab saavutada ka kehtiva valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 mitut eesmärki. Tegevusprogrammi punktis 5.20 seatakse eesmärgiks parandada elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõikide valdkondade üleselt. Rakkerühma esimese tööaasta tulemusena antud soovitustest lähtuvalt seatakse tegevusprogrammi punktis 3.17 eesmärgiks uute kortermajade ja muu taristu ligipääsetavus ning punktis 5.33 nähakse ette edendada erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi. Loe ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuannet SIIN.
Loe lähemalt Ligipääsetavuse rakkerühmast EPIKoja ajakirjast Sinuga SIIN.
EPIKoda tegeleb:
- ligipääsetavuse alase huvikaitse ja teadlikkuse tõstmisega;
- koolituste korraldamisega, et tõsta ligipääsetavuse ja puudespetsiifilisi teadmisi;
- konsultatsioonide pakkumisega;
- koostöös puudega inimestega ligipääsetavuse alaste auditite koostamisega;
- koostööprojektidega.
Seonduvad mõisted: universaalne disain, kaasav disain, elukaarel põhinev kontseptsioon
Loe varasemaid uudiskirju!
EPIKojaEesti Puuetega Inimeste Koja esimene uudiskiri ilmus juunis 2017.
Oma uudiskirjadesse koondame puuetega ja erivajadusega inimesi puudutava olulise info, samuti leiab palju põnevat nii EPIKoja, meie liikmete kui ka koostööpartnerite tegemistest, olulistest sündmustest ja huvitavatest persoonidest. Lisaks hoiame lugejaid kursis ning vahendame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi olulisi muudatusi.
Uudiskiri ilmub kord kuus.