Ligipääsetavuse ja mitmekülgsuse peale mõtlemist tuleks alustada juba ürituse planeerimise algfaasis. Ligipääsetavuse tagamisel on oluline roll ürituse õnnestumisel, seega ei tuleks seda eraldada ürituse muust ettevalmistusprotsessist.

Ligipääsetavuse tagamise põhimõtted ehk siis millele mõelda, kui oled korraldamas ligipääsetavat sündmust?

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on välja toonud sündmuse korraldaja jaoks olulised punktid. Näpunäiteid on saadaval nii toimumiskoha meelespea, planeerimise ja eeltööde tegevuste, teavituse ja registreerimise ja palju muu kohta.

Kultuuriministeeriumiga koostöös on valminud lihtne juhend, mida ligipääsetavuse tagamisel arvestada. Väärt nõu varieerub füüsilisest keskkonnast ürituste korraldamiseni. Tutvu juhendiga.

Lisaks toob EPIKoda välja järgmist:

• Puuetega inimeste jaoks on oluline, et kogu ürituse sisu oleks mitme meele kaudu tarbitav, mis tähendab peamiselt seda, et ligipääsetavus tagatakse puude vajadustest tulenevalt. Kuulmislangusega inimesed, nt vaegkuuljad, kellest osad kasutavad kuulmisaparaate, teised mitte vajavad üritustele, videotele subtiitreid; kohtumistel aga kirjutustõlget; saalidesse ja teeninduslettidesse vajavad kuulmisaparaadi kasutajad aga silmusvõimendit. Kurdid aga vajavad üritustele, kohtumistele, saadetele, videotele eesti viipekeeletõlget. Nägemispuudega inimene vajab visuaalse vahendajana kirjeldustõlget, mida saab luua nii etendustele, videotele, spordi- ja kultuuriüritustele. Intellektipuudega inimene aga lihtsa keele, piktogrammide, kergesti mõistetavate siltide ja viitade olemasolu ning lihtsas keeles tekste.

• Kaasa alati neid inimesi, kellele sa lahendusi lood. Uuri, võta ühendust ja mõtle läbi koos spetsialistiga, sest ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik teada kõikide sihtrühmade vajadusi.

• Sind aitavad selle teostamisel maakondlikud puuetega inimeste kojad, üle-eestilised liidud ja ühingud, katusorganisatsioonid. Uuri, võta ühendust ja mõtle läbi koos spetsialistidega. Heade lahenduste väljatöötamine tähendab kaasamist, koostööd ja läbiproovimist.  

• Universaalse disaini põhimõte = strateegia kasutamine, mille kaudu on võimalik tagada võrdsed ja demokraatlikud õigused kõikidele ühiskonnaliikmetele olenemata vanusest, võimetest, kultuuritaustast – sealhulgas puuetega inimestele. Universaalne disain tähendab peamiselt seda, et toode või teenus on loodud võimalikult paljude inimestega arvestades ning kasutamine on võimalik ilma kohandusteta.  

• Kasutajatestimine! Kasutaja lähtub oma mugavusest ja vajadustest. Kes oleks parem ütlema, millist lahendust soovitakse, kui mitte kasutaja ise. 

• Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval 3. detsembril 2022 toimus ligipääsetav ühtekuuluvuskontsert " Mis on inimene?". Vaata kontsertetendust kirjeldustõlke ja kirjutus- ning viipekeeletõlkega. Kontserti korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Viipekeele Selts MTÜ, Viipekeeletõlkide OÜ ja Kirjeldustõlge OÜ. Tegemist on erilise kontserdiga, mille taga oli palju tööd ja vaeva, et luua kontsert, mis oleks päriselt kõigiga arvestav. Lisaks viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlkele oli kontserdil esitatud teoste kohta lihtsas keeles kirjalik kokkuvõte. Esitleti teoseid Eesti heliloojatelt, nende hulgas Pärt Uusberg, Ester Mägi, Kristel Põld, Arvo Pärt ja Karin Tuul. Dirigeerisid Edmar Tuul ja Karin Tuul. Kaasa tegid luuletajad Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpp.

• Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval 3. detsembril 2023 toimus suurejooneline ühtekuuluvuskontsert, mis oli ligipääsetav ka liikumis- ja nägemispuudega inimestele. Kõik esitusele tulevad laulud tõlgiti eesti viipekeelde, kirjutus- ja kirjeldustõlkesse ning lihtsasse keelde. Kooriloomingut esitasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, kammerkoor Encore ja solist Hele Kõrve. Vahetekste esitavad Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpp. Vaata ühtekuuluvuskontserti "Mina olen olemas".

• Vaata 3. augustil 2024 toimunud XV erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu "Kajagu maa" Jupiteris, mis tõi laulukaare alla ja tantsuplatsile kokku üle 1500 osaleja üle Eesti

• Näited EPIKoja korraldatud ligipääsetavatest näitustest: Puuetega inimesed Afganistanis ja Varjatud.

• Vaata Eesti Muuseumiühingu videokoolitusi koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega muuseumikülastajate vajadustest. Ligipääsetavuse mõiste on mitmetahuline, sest eri puudega inimestel on ligipääsetavuse suhtes erinevad vajadused; ligipääsetavus on tihedalt seotud ka universaalse disainiga. Tihti kiputakse sel puhul mõtlema üksnes füüsilisele ruumile, kuid ligipääsetava muuseumikogemuse loomisel tuleks vaadelda laiemat tervikut ehk kogu külastusprotsessi alates info kättesaadavusest kodulehel jt infokanalites ja muuseumisse jõudmise logistikast kuni muuseumi sisu ja vormi ligipääsetavuse jms-ni.

Ligipääsetavuse kujunemisel organisatsiooni orgaaniliseks osaks mängivad võrdselt tähtsat rolli nii:

- näitusemeeskonnad

- turundus- ja kommunikatsioonitiim, kes aitab infot viia sihtgruppideni,

- teenindusmeeskond, kes tervitab külalisi muuseumis,

- haldusmeeskond, kes kujundab keskkonda sobilikuks jne.

- Vaata Eesti Teatri Agentuuri teemapäeva "(link: https://www.youtube.com/watch?v=XyTXKISY9gY&t=1206s text: teater.ligipääsetavus)". Teemapäeva eesmärk oli tuua kokku erivajadustega inimeste esindajad ja teatrid, et ühiselt arutada, milline on olukord Eesti teatrite ligipääsetavusega ning mida saaksime tulevikus paremini teha, et teatriskäik oleks erivajadusega inimesele mugavam ja meeldivam kogemus kui seni. Teemapäev koosneb ettekannetest, mis lähenevad teatrite ligipääsetavusele erinevatest perspektiividest, ning kokkuvõtvast arutelust, kus saavad kõik teemapäeval osalejad sõna sekka öelda.

- Kirjeldustõlke maaleteooja Sülvi Sarapuu ja tema tütar Kadi Sarapuu on tõlkinud soome keelest ligipääsetavat kultuurisündmust kajastava käsiraamatu "Sündmusi kõigile" ("Kulttuuria kaikille"), mis annab väga täpsed juhised sündmuse erinevate puudest tulenevate vajadustega arvestamiseks. Käsiraamat on üleval (link: http://kakora.sarasyl.com/?page=14&lang=et text: MTÜ Kakora kodulehel).

- Kohalike omavalitsuste kultuurikorralduse teejuht: “Kultuurikorralduse mustrid. Teejuht kohalikele omavalitsustele”. (link: https://rahvakultuur.ee/kultuurikorralduse-mustrid/tahtsamad-teemad/ text: Kultuuri ligipääsetavuse peatükk). (Eesti Rahvakultuuri Keskus, 2022).

Füüsilisele ligipääsule, ligipääsetavale teekonnale vms viitav piktogramm

Ratastooli piktogrammi kasutatakse laiemas kontekstis, nt ligipääsetavale teekonnale, sissepääsule või tualettruumile või ka ratastoolikasutajatele madalamale seatud teenusele viitamiseks.

Piktogrammi uuendatud versioon võimaldab küsida küsimusi puudega inimeste ja ehitatud ehitatud keskkonna kohta laiemas mõttes. Kes omab juurdepääsu – füüsiliselt, jah, kuid veelgi enam – haridusele, mõtestatud kodakondsusele, poliitilistele õigustele? Loe rohkem accessible-icon projekti lehelt.

Ligipääsetavad tõlked

Kirjeldustõlge (vaegnägijatele, pimedatele ja teistele). Vaegnägijatele ja pimedatele mõeldud kirjeldustõlge annab kirjelduste abil edasi kõike visuaalset, näiteks infot tegevuste, tegelaste, lavaliste või stseenimuutuste aga ka ekraanile ilmunud teksti kohta. Hoones ringiliikumiseks on mõeldud kirjelduskaart, mis kirjeldab hooneni jõudmist, hoone sisevaadet, olulisemaid punkte hoones jne. Vaata näidet Rahvusarhiivi kodulehelt. Kirjeldustõlge inglise keeles on Audio Description (AD).

Nägemispuudega inimestele mõeldud kirjeldustõlget ja kirjelduskaarti loovad teenusena: Eesti Pimedate liit, Kirjeldustõlge OÜ, MTÜ Kakora ja Ligipääsuke.

Kui soovid tellida kirjelduskaarti nägijale (nt liikumispuude vaates), et kirjeldada ära teekond parklast hooneni või hoones sees olevate strateegiliste punktideni, ligipääsetava tualettruumi asukoht ja võimalused jne, siis võta ühendust Urban Consultinguga.

Lisa ligipääsetavuse alalehele või külastajale rubriiki kirjeldus sellest, kuidas jõuda hooneni lähimatest ühistranspordipeatustest ja parklast:

a) kirjeldus liikumispuudega inimesele ühistranspordipeatusest ja parklast.

b) kirjelduskaart (või ka sõnakaarti) nägemispuudega inimesele koos kirjeldustega hoonest.

Lisa sama info alla muude teenuste kasutamise võimalused.

Nägemisvõime osaline või täielik kadu

Piktogramm, mis kujutab inimest kõndimas valge kepiga viitab sellele, et teatud ruumid või teenused on kättesaadavad neile, kellel on nägemisvõime osaline või täielik kadu. Valge kepp ise on rahvusvaheliselt tunnustatud sümbolina, mis tähistab pimedate ja vaegnägijate iseseisvust ja liikumisvabadust. Piktogrammi kasutatakse avalikus ruumis (nt muuseumid, pargid ja transpordipunktid) näitamaks, et need kohad on varustatud nägemislangusega inimeste vajadustele vastavate lahendustega​.

Nägemislangust tähistav piktogramm

Kirjeldustõlke rahvusvaheline piktogramm (punktkirjas tähisega, kasutusel Eestis)

Punktkirja piktogramm on loodud spetsiaalselt selleks, et aidata osaliselt või täielikult nägemispuudega inimestel lugeda ja tõlgendada trükitud teksti, kuna kogu saadaolev tekst, sealhulgas punktkirja märk ise, on trükitud punktkirjas. Punktkirja sümbol on täringu kuus ja kiri “Braille” selle all.

Kuulmislangus

Kirjutustõlge ja subtiitrid (kuulmislangusega inimestele ja paljudele teistele). CC märk näitab, et tekst kuvatakse lisaks helile ka visuaalselt ehk subtiitrite kujul. Eesmärk on pakkuda täiendavat või tõlgendavat teavet. Kuulmislangusega inimestele mõeldud abivahendi – silmusvõimenduse – olemasolul kasutatakse stiliseeritud kõrva sümbolit, mille juures on suure algustähega T-täht. Kui sinu asutuses või organisatsioonis on olemas silmusvõimendus, siis tähista see alltoodud piktogrammiga nt info- või valvelauas, koosolekuruumis jne.

Kirjutustõlgi tellimiseks võta ühendust Viipekeeletõlgid OÜ-ga.

Induktsioonsilmuse ehk silmusvõimendi piktogramm

Silmusvõimendi ehk induktsioonsilmus (inglise keeles hearing loop, loopamplifier, induction loop systems) on mõeldud kasutamiseks inimestele, kes kasutavad kuuldeaparaate.

Induktsioonsilmus koos silmusvõimendiga on tehniline lahendus, mis aitab vaegkuuljaid olukordades, kus ümbritseva keskkonna müra on suur, heliallikas asub kaugel või on ruumis kajad. Sellised kohad võiksid näiteks olla teatrid, kirikud, erinevad teenindusletid, nõupidamiste ruumid, ühistransport ja põhimõtteliselt kõik avalikud kohad.

Silmust koos võimendiga on võimalik paigalda väga erinevaid – alates üksikust teenindusletist, mille tööpiirkond võib olla ainult üks meeter, lõpetades suurte lennujaamadega või teatrisaalidega. Lisaks avalikele kohtadele on sobivaid seadmeid ka kodukasutusse, mida on väga mugav ühendada raadio või televiisoriga (Allikas).

Subtiitrite olemasolu tähistav piktogramm

Piktogramm, millel kirjas “SUB” näitab, et tekst kuvatakse lisaks helile ka visuaalselt ehk subtiitrite kujul. Eesmärk on pakkuda täiendavat või tõlgendavat teavet.

Viipekeel

Viipekeel (viipekeelsetele inimestele ja viipekeele oskajatele). Eesti viipekeel on iseseisva grammatika ja sõnavaraga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmadega ja väljendatakse kehaga. Eesti viipekeel omab eraldiseisva keele staatust, mis tähendab ka näiteks seda, et näiteks eesti ja vene viipekeel on erinevad keeled.

Viipekeeletõlgi tellimiseks võta ühendust Viipekeeletõlgid OÜ-ga.

Viipekeeletõlgid OÜ pakub tõlketeenust tejakse nii suulises (sünkroontõlge; järeltõlge), kui ka kirjalikus vormis alljärgnevates töökeeltes, seejuures on üheks töökeeleks alati viipekeel:

- eesti viipekeel

- vene viipekeel

- rahvusvaheline viiplemine

- eesti keel

- vene keel

- inglise keel

Eesti Viipekeele Seltsi tegevuse eesmärk on populariseerida eesti viipekeelt ja panustada selle arengusse ning selle organisatsiooni põhitegevus on eesti viipekeelega tegelemine. Ligipääsetavust aitab videomaterjalidele, koosolekutele, aruteludele, üritustele, etendustele jne tagada tellitud viipekeeletõlk.

Viipekeele piktogramm Eestis

Intellektipuue, lugemisraskused, vähese keeleoskusega ja kärsitud inimesed

Lihtsa keele piktogramm

Lihtne keel (intellektipuudega, vähese lugemis- või keeleoskusega inimestele, lastele). Tegemist on lihtsustatud keelega, mis on kergesti loetav ja mõistetav, näiteks intellektipuudega inimeste tarvis. Intellektipuudega inimeste jaoks on tähtis, et info oleks lihtsas keeles, et nad saaksid õppida uusi asju, osaleda ühiskonnas, teada oma õigusi ja seista nende eest, teha ise oma valikuid.

Lugemisraskustega inimeste spekter on lai: lisaks intellektipuudega inimestele kuuluvad siia ealiste iseärasuste tõttu lapsed, vanurid ja noored ning välismaalased, kes alles õpivad eesti keelt. Lisaks on lihtsad ja äratuntavad sümbolid ja piktogrammid vajalikud ka normintellektiga täiskasvanud inimestele, kuna tihti on ajul lihtsam tuvastada pilti kui teksti.

Inclusion Europe´i väljatöötatud lihtsa keele logo kasutatakse siis, kui lihtsustatud teksti on testinud vähemalt kaks kerge intellektipuudega inimest.

Vaata näidet lihtsas keeles sisust „Veneetsia – merede kuninganna“ (SA Eesti Meremuuseum, Lennusadam).

Lihtsa keele tõlgete tellimiseks võta ühendust MTÜ Vaimupuuga.

Kommunikatsiooni ligipääsetavus

Kommunikatsioonijuhend, et tagada valimiste ligipääsetavus sisaldab praktilisi nõuandeid, kuidas tagada ligipääsetavust sotsiaalmeedias, kirjas, pildimaterjalides jne. (Autor: Euroopa Puuetega Inimeste Foorum).

Ligipääsetav kultuur (näited)