SÕDA UKRAINAS

06.04.2022 | Alus: Lebenshilfe.de | Toimetanud: Vaimupuu | Jaga Facebookis

1. MIS TOIMUB PRAEGU UKRAINAS?

Autor: Lebenshilfe.de

Ukrainas käib praegu sõda.

24. veebruaril ründas Venemaa Ukrainat.

Venemaa on saatnud Ukrainasse palju sõdureid tankide ja relvadega.

Venemaa sõdurid ründavad Ukraina linnu ka lennukite, pommide ja rakettidega.

Alguses ründas Venemaa ainult sõjaliselt tähtsaid paiku.

Näiteks: sõjaväe-osad ja lennujaamad.

Nüüd tulistatakse ka elurajoonide, koolide ja kaupluste pihta.

Juba praegu on sadu inimesi hukkunud ja tuhanded on vigastatud.

Toimub palju lahinguid, sest ukrainlased kaitsevad end Vene sõdurite eest.

Rünnakutes ja lahingutes on hukkunud palju inimesi,
nende hulgas on ka lapsi ja vana-inimesi.

Paljud majad on puruks pommitatud.

Isegi haiglaid on hävitatud.

Poodides pole kaupa.

Mõnes linnas puuduvad elekter ja vesi.

Inimesed on näljas ja neil on külm.

Ukraina rahvas on seetõttu väga hirmul.

Paljud on sunnitud Ukrainast põgenema.

Peamiselt lahkuvad riigist naised ja lapsed.

Ukraina mehed peavad jääma Ukrainasse,
et oma kodumaa eest võidelda.

Ukrainast on lahkunud juba üle 10 miljoni inimese.

Väga paljud neist on läinud Poolasse ja Saksamaale.

Eestisse on saabunud juba 30 tuhat inimest,
peaaegu pooled neist on lapsed.

2. SÕDA HIRMUTAB MIND – MIDA MA SAAN TEHA?

Uudised Ukrainast hirmutavad paljusid inimesi.

See on normaalne, sest sõda ongi hirmus.

Ärevuse vastu võib aidata:

  • Vaata uudiseid ainult 1 kord päevas.

  • Kui tekib hirm, pane telekas või arvuti kinni
    või vaata midagi muud.

  • Tee oma igapäevaseid asju nagu tavaliselt.

  • Mine jalutama, meisterda või joonista midagi
    või kuula rõõmsat muusikat.

Pea meeles: Eestis on praegu rahulik ja turvaline.

Kui sa kardad, räägi sellest oma sõpradega, perega või hooldajatega.

3. UKRAINA JA VENEMAA

Venemaa on maailma kõige suurem riik.

Suurem osa Venemaast asub Aasias.

Osa Venemaast ulatub ka Ida-Euroopasse.

Venemaa president on Vladimir Putin.

Ukraina on Ida-Euroopa kõige suurem riik.

Ukrainal on ühine piir mitme riigiga,
nende seas Venemaaga.

Ka Eesti asub Ida-Euroopas,
meil on samuti ühine piir Venemaaga.

Venemaa ja Ukraina kuulusid mõlemad varem Nõukogude Liitu,
nagu näiteks ka Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene.

Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal.

Sellest ajast peale on Ukraina olnud iseseisev riik.

Ukraina president on Volodõmõr Zelenskõi.

Tema nime kirjutatakse mõnikord ka nii: Vladimir Zelenski.

See on nii sellepärast, et vene keel ja ukraina keel on erinevad.

Ka nimesid kirjutatakse nendes keeltes erinevalt,
hoopis teistsuguste tähtedega kui eesti keeles.

Ukraina on teinud Venemaaga väga tihedat koostööd,
kuid tahab ka Euroopaga rohkem koostööd teha.

Venemaa president Vladimir Putin ei taha,
et Ukraina teiste riikidega paremini läbi saaks.

Ukraina ja Venemaa on selle pärast juba pikemat aega vaielnud.

Venemaa on varemgi Ukrainaga maade pärast võidelnud.

Näiteks 2014. aastal vallutas Venemaa Putini juhtimisel Krimmi poolsaare.

Krimmi poolsaar asub Ukraina lõunaosas, Musta mere ääres.

Praegu ongi elu Krimmi poolsaarel Putini kontrolli all.

4. MIKS VENEMAA UKRAINAT RÜNDAS?

Vladimir Putin soovib, et Ukraina kuuluks Venemaale.

Ukraina rahvas ja valitsus seda ei soovi.

Putin otsustas võtta Ukraina jõuga endale.

Putin süüdistab sõjas hoopis NATO-t.

Mis on NATO?

NATO on riikide ühendus, kuhu kuulub üle 30 riigi
Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

NATO-sse kuuluvad näiteks USA ja Saksamaa,
aga ka Eesti on NATO liige.

NATO riigid on lubanud, et nad aitavad üksteist,
kui mõnda NATO riiki rünnatakse.

See tähendab, et NATO kaitseb oma liikmeid.

Venemaa ei ole NATO liige.

Putin leiab, et NATO on Venemaale ohtlik.

Ka Ukraina ei ole veel NATO liige,
aga on soovinud saada NATO liikmeks.

Kuna Ukraina asub Venemaale väga lähedal,
siis Vladimir Putin ei taha,
et Ukraina ühineks NATOga.

Vladimir Putin ütleb:

  • Ukraina peaks kuuluma Venemaale,
    mitte tegema koostööd Euroopaga.

  • Ukraina peaks saama uue valitsuse,
    mis kuulaks Venemaa sõna.

  • Ukrainal ei tohiks olla oma relvi.

  • Ukraina ei peaks NATOga liituma.

  • Need ukrainlased, kes ei austa Venemaad, on fašistid.

5. VENEMAA VÄED JA NATO VÄED

Juba eelmisel aastal märkasid Ukraina ja NATO juhid,
et Venemaa on koondanud oma väed Ukraina piiri lähedale,
nagu tahaks alustada sõda.

Selle peale tõi NATO rohkem sõdureid oma baasidesse,
mis asuvad Venemaa lähedal.

Ka Eestis on praegu rohkem NATO sõdureid kui kunagi varem.

Venemaa võttis seda kui ähvardust ja ründas Ukrainat.

Vladimir Putin räägib Venemaa inimestele:

  • See ei ole sõda.

  • Venemaa kaitseb oma inimesi,
    kes elavad Ukrainas ja keda fašistid kiusavad.

  • See ei ole NATO asi, mida Venemaa teeb.

Kes on fašistid?

100 aastat tagasi tulid Euroopas võimule riigi-juhid,
kes ütlesid, et õige riigikord on fašism.

Näiteks: Hitler Saksamaal, Mussolini Itaalias.

Fašistid usuvad, et nende rahvas on parem ja õigem kui teised rahvad
ning neil on õigus teisi rahvaid hävitada ja orjastada.

Teise Maailmasõja ajal võitlesid venelased fašistide vastu.

Teine Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945.

Venemaa oli siis Nõukogude Liit.

Nõukogude Liidu aladel toimus sõda aastatel 1941-1944
ja seda nimetati: Suur Isamaasõda.

Sellest ajast peale on „fašist“ vene keeles sõimusõna,
mis tähendab vaenlast ja väga halba inimest.

Fašistiks nimetatakse praegu kõiki neid,
kes ei arva asjadest nii, nagu Venemaa valitsus.

Tegelikult ei ole ükski rahvas teistest rahvastest parem.

Iga inimene saab olla õige ja hea, sõltumata rahvusest.

Oma rahvust tuleb austada,
aga see ei anna õigust teisi rahvaid rünnata.

Ukraina rahvas, kes tahab iseseisvust, ei ole fašistid:
sest nad ei taha sõdida ega teisi rahvaid tappa.

Praegu käitub Putin ise nagu fašist:
ta ründab teisi rahvaid lihtsalt sellepärast, et need pole temaga nõus.

Kes on separatistid?

Suurem osa Ukraina rahvast soovib, et Ukraina oleks endiselt ise-seisev riik.

Ukrainas on ka inimesi, kes soovivad elada Venemaal.

Nad ei soovi kolida Venemaale.

Nad tahavad, et nende kodu asuks samas kohas,
aga kodumaa nimi poleks enam Ukraina, vaid Venemaa.

Need inimesed elavad peamiselt Ida-Ukrainas
kahes piirkonnas: Lugansk ja Donetsk.

Seal elavad inimesed ütlevad: me ei taha enam Ukrainasse kuuluda.

Nad on juba ammu moodustanud rühmitusi, mis kiidavad Venemaad
ja tegutsevad Ukraina vastu.

See meeldib Vladimir Putinile väga.

Putin toetab neid rühmitusi, et võidelda Ukraina vastu.

Neid rühmitusi nimetatakse: separatistid.

Mis on sanktsioonid?

Euroopa Liit ja teised riigid üle maailma ütlevad:
Venemaa tegi väga halvasti, et tungis Ukrainale kallale.

Nad tahavad Venemaad ja Putinit karistada.

Enamik karistusi on seotud sellega, et Venemaal oleks vähem raha
ja ta ei saaks enam sõda jätkata:

  • Paljud ettevõtted ei saada oma kaupu enam Venemaale.

  • Paljud riigid kutsuvad oma inimesed Venemaalt ära.

  • Riigid ei osta enam Venemaalt gaasi ja naftat nii palju kui varem.

  • Venemaa pangad ei saa enam teiste riikidega raha-tehinguid teha.

Selliseid karistusi nimetatakse: sanktsioonid.

6. MIS SAAB EDASI?

Paljud inimesed küsivad:

Miks ei lähe NATO Ukrainale appi,
kui NATO väed on Ukraina lähedal?“

NATO vastab:

„Kui NATO väed hakkaksid Venemaa vägesid pommitama,
siis tähendab see, et sõjas osalevad kohe kõik riigid,
kes kuuluvad NATO-sse.

See tähendaks uut maailmasõda.“

See tähendaks, et ka Eesti oleks selles sõjas
ja Venemaal oleks õigus Eestit rünnata.

Paljud poliitikud ütlevad:

„Kui Venemaa on vallutanud Ukraina,
siis tuleb ta Eestit ründama.“

Sellepärast on tähtis, et Venemaa ei võidaks sõda Ukrainas.

Paljud riigid soovivad Putiniga rääkida,
et Venemaa lõpetaks Ukraina pommitamise.

Mõned riigijuhid ütlevad: Putin on paha! Me ei kuula teda!

Aga selleks, et lahendusi leida, peavad kõik üksteist korralikult kuulama.

Sõdades sõdivad riigid, aga kannatavad inimesed.

Sellepärast peab Eesti valitsus tegema kõik,
et sõda meile ei jõuaks.

ÜLES