Kui suhtled puudega inimesega

Puudega inimesega suhtlemisel nähakse sageli inimese erivajadust, aga mitte inimest puude taga. Tõepoolest on mõned puuded lihtsamini märgatavad, samas pea meeles, et kõik erivajadused ei ole alati silmale nähtavad. Puuetega inimestega suhtlemisel tasuks lähtuda põhimõttest, et puudega inimene on täpselt samasugune inimene nagu iga teine – käitu temaga nii nagu sooviksid, et sinuga käitutakse. On mõistetav, et puuetega inimestega suhtlemisel tuntakse teatavat ebakindlust. Selleks, et leevendada hirme ning väärarusaame, oleme siia koondanud olulisemad soovitused, mida puuetega inimeste suhtlemisel arvestada.

⊲ Liikumispuue

Arvesta, et liikumispuue on väga lai mõiste ja inimesed on väga erineva toimetulekuvõimega. Nt ratastoolikasutajal võivad olla sõltuvalt tervisekahjustusest kas nõrgad või vastupidi, tugevad käed, sellest sõltub abivajaduse ulatus. Läheneda tuleb väga individuaalselt.

Liikumispuudega inimestega suheldes ole lihtsalt viisakas ja ära liialda abipakkumisega:

  • Küsi enne abistamist, kas abi on vaja. Uuri, kuidas aidata ja käitu saadud juhtnööride järgi.
  • Räägi alati puudega inimesega, mitte tema saatjaga.
  • Ära räägi nunnutava ega haletseva hääletooniga.
  • Ära kasuta puudega inimeste siseringi slängi ning ole naljaga ettevaatlik. Ära kasuta sõna invaliid.
  • Ka liikumispuudega inimene „käib“ tööl, poes ja „liigub“ ringi. Neid väljendeid ei pea kartma!
  • Püüa luua keskkond/õhkkond, kus inimene on võimalikult iseseisev ja „puudevaba“. Nt tule kõrge laua tagant välja, kui tegemist on ratastoolikasutajaga.
  • Püüa muuta liikumistee takistustevabaks. Inimene tunneb ennast hästi, kui ta ei ole probleemide allikas (tema tulek ei põhjusta nt vajadust nihutada laudu/toole, otsida inva-wc võtit jms).
  • Vajadusel abista uste avamisel, liikumisel, lävepakkudest ülesaamisel. Kasuta teisaldatavaid kaldteesid astmete puhul, kuid veendu eelnevalt, et need oleks ohutud.

⊲ Nägemispuue

Nägemispuudega inimesed jagunevad vaegnägijateks ja pimedateks. Pime inimene kasutab tavaliselt valge kepi, juhtkoera ja/või saatja abi.

Suhtlemissoovitused:

  • Pimeda inimese kõnetamisel puuduta tema käsivart/ õlavart.
  • Vesteldes pole vaja valjusti rääkida.
  • Küsi, kas ta vajab abi. Kui vastus on eitav, ära suru abi peale.
  • Suhtle pimeda inimesega otse, mitte tema saatja ega juhtkoeraga.
  • Millegi asukohta kirjeldades kasuta sõnu „vasakul”, „paremal”, „üleval”, „all” vmt. Kirjeldamisel võib kasutada nt kellaosuteid („kella kuue suunas“, „kolme peal“ jne).
  • Ära karda kasutada sõnu „nägema“, „vaatama“, „ilus“ jne. Kirjelda talle ümbritsevat.
  • Kohtumisel pöördu nägemispuudega inimese poole nimepidi ja ütle oma nimi, et ta su ära tunneks.
  • Anna teada, kui tema juurest lahkud.

⊲ Kuulmispuue

Kuulmispuudega inimesed jagunevad vaegkuuljateks ja kurtideks. Kurdid kasutavad tavaliselt suhtlemiseks viipekeelt ning eesti kirjakeel on nende jaoks võõrkeel. Vaegkuuljad kasutavad tavaliselt kuulmisaparaati või mõnda muud abivahendit, kuid see ei asenda kuulmist täiel määral.

Suhtlemisel võib esineda järgmisi takistusi:

  • Ei reageeri kõnetamisele.
  • Võib juhtuda, et kõnetamisele inimene reageerib, aga võib vastata kummaliselt (saab küsimusest valesti aru, ei tunnista, et ta ei kuulnud tegelikult küsimust).
  • Kuulmispuudega inimese intonatsioon on sageli teistsugune (nasaalne, ebaühtlane, kõrge). Võib rääkida liiga kõvasti või liiga vaikselt.
  • Enamasti jälgib kuulmispuudega inimene (eriti kurdid) pingsalt kõnelejat, see võib tunduda vahel kummaline.

Suhtlemissoovitused:

  • Tähelepanu võitmiseks sobib kerge puudutus, käeviibe, pilkkontakt.
  • Suhtlemisel vaata otsa!
  • Räägi aeglasemalt ja selgelt, vajadusel korda.
  • Vaegkuulja puhul võib hääletoon võib olla natuke kõvem, aga karjuda ei ole vaja. Kurdi inimese puhul arvesta, et kuna kurdid ei kuule, ei ole mõtet häält tõsta või karjuda.
  • Vaegkuulja puhul kontrolli, kas kaasvestleja sai sinust aru („Saan aru!“ ei tähenda veel, et tegelikult ka aru saadi, esita vajadusel kontrollküsimusi).
  • Ära pelga vihjata, kui inimene räägib liiga kõvasti (teeb ebamääraseid häälitsusi) või liiga vaikselt.
  • Kuulmispuudega inimesega ei saa rääkida hämaras ruumis. Kui kõneleja nägu ja suu ei ole näha, siis ei ole võimalik ka kõnet tajuda ja mõista. Jälgi ka, et valgus ei langeks selja tagant ning nägu ei jääks varju. Vuntsid või suu ees olev käsi raskendavad suult lugemist.
  • Vajadusel kirjuta oma sõnum paberile, mobiili- või arvutiekraanile.

⊲ Intellektipuue

Intellektipuudega inimesel on keerulisem õppida, kohaneda uutes olukordades, mõista sotsiaalseid ja ühiskondlikke reegleid, näiteks käitumisnorme. Võib olla suuri raskusi võõras kohas orienteerumise ja raha väärtuse mõistmisega, aga ka võõrastelt abi küsimisega.

Suhtlemissoovitused:

  • Suhtle nagu täiskasvanuga (mitte lapsega). Kohtle eakohaselt ja austavalt, ära räägi täiskasvanuga „ninnu-nännutades“.
  • Koosta alati lühikesed ja lihtsa sõnumiga laused. Võta suhtlemiseks tavapäraselt rohkem aega!
  • Räägi inimesega otse, võid julgelt kasutada sina-vormi.
  • Enne puudutamist veendu, kas see on vastuvõetav.
  • Kasuta lihtsaid arusaadavaid sõnu, mida inimesed hästi tunnevad.
  • Kasuta asjade seletamiseks näiteid, mida inimesed tunnevad oma igapäevaelust.
  • Ära kasuta metafoore või abstraktseid väljendeid.
  • Ära kasuta võõrkeelseid sõnu, kui nad pole nii hästi tuntud kui näiteks „okei“.
  • Väldi lühendite kasutamist.
  • Protsendid ja suured numbrid on rasked mõista. Selle asemel kasuta sõnu „vähe“ ja „palju“, et oma mõtet selgitada.
  • Anna suhtluse alguses väga selge ja lihtsa ülevaate eesootavast ja pikema kontakti korral tee seda uuesti päeva jooksul.
  • Kokkuleppeid sõlmides ja reegleid tutvustades veendu, et neid mõistetakse, võimalusel korda.
  • Arvesta, et vastamata jätmine või aeglane reageerimine ei tähenda ebaviisakust
  • Arvesta, et iga tegevuse läbiviimine, nt asjaajamine, ekskursioon või lihtne poeskäik võtab ilmselt rohkem aega. Võimalusel kohanda tegevust, vähendades tavapärast infomahtu või jagades pika tegevus eraldi aegadele.
  • Väldi plaanide äkilist ja spontaanset muutmist – intellektipuudega inimene tunneb end kindlamalt rutiinsetes olukordades, kui ta teab, mis järgmisena toimuma hakkab.
  • Lase nautida elamust ka kompides ja nuusutades.
  • Kasuta ka kirjas lihtsat keelt.

⊲ Autismispektri häire (autism)

NB! Autismispektri häire ≠ intellektipuue. Autismispektri häirega inimeste seas on palju vaimselt võimekaid, kuid sageli kaasneb autismiga ka intellektipuue, ja siis mõjutab inimese olemust nii autismispektri häire kui ka intellektipuue.

Võivad (aga ei pruugi) esineda järgmised suhtlemisprobleemid:

  • Inimene ei reageeri kõnetamisele, sest ei saa aru, et pöördutakse tema poole.
  • Eelistab olla üksi ja ei soovi sotsiaalset suhtlust teiste inimestega.
  • Hääletoon on sageli monotoonne ja emotsioonitu.
  • Mõned inimesed vastavad küsimusele sama küsimusega – see on nende suhtlemismoodus ja nad ei ole õppinud teisiti mõistma.
  • Pilk võib olla ainiti vaatav, mõned väldivad pilkkontakti.
  • Võib olla hea rääkimisoskus, aga võib tekkida ka raskusi arusaamisega.

Suhtlemissoovitused:

  • Räägi selgelt ja konkreetselt, veendu, et sinust saadi aru.
  • Pöördu vajadusel (kui tead) konkreetse inimese poole nimeliselt. Enne inimese füüsilist puudutamist veendu, et inimesele on see vastuvõetav.
  • Naljatamise korral veendu, et vestleja saab naljast aru ja ei võta seda isiklikult.
  • Enne suhtlemise alustamist (või nt ekskursioonide läbiviimisel, haridusprogrammide ettevalmistamisel) võiks uurida tugivõrgustikult inimese suhtlemise omapärade kohta.
ÜLES