Allikas: https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/teekond-psuuhikahairetega-inimeste-huvikaitse-katusorganisatsiooni-asutamiseni

Oktoobri alguses moodustati psüühikahäiretega inimeste huvikaitse katusorganisatsioon. Sellega jõuti tähtsa verstapostini, et ühendada valdkonnas tegutsejad.

Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmeskonda on alates 1993. aastast kuulunud väga eripalgelised puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega inimeste ühendusi koondavad katus- ja esindusorganisatsioonid. Puudust oleme tundnud organisatsioonist, mis koondaks psüühikahäiretega[1] inimesi ja nende lähedaste ühinguid. Varasematel aastatel on olnud üksikuid katsetusi taolisele katusorganisatsioonile elu sisse puhuda, kuid kahjuks ei ole need senini vilja kandnud.

Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames alustas Eesti Puuetega Inimeste Koda 2020. aasta alguses nelja-aastast projekti, et võimestada ja koordineerida psüühikahäiretega inimesi ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitsetegevust ja toetada katusorganisatsiooni moodustumist. Projekti laiem eesmärk on kaitsta psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õigusi ning esindada huve Eestis.

Projekti käigus kutsuti ellu psüühikahäiretega inimeste huvikaitse töörühm, milles osalevad valdkonna MTÜ-de ja seltsingute eestvedajad, kes soovivad projektis kaasa rääkida. Kogu projekti vältel on vähemalt kord kahe kuu tagant toimuvatel töörühma kohtumistel aktiivselt kaasa löönud Haabersti Klubimaja, MTÜ Heaolu ja Taastumise Kool, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste Toetajate Ühendus, MTÜ Elu Dementsusega, MTÜ Hingerahu, Eesti ATH Liit, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, Söömishäirete Liit ja Kogemusnõustajate Koda.

Valdkonna ühingute ülevaade
Tegime 2020. aastal psüühikahäirega inimeste, taastujate ja lähedaste MTÜ-de, seltsingute ja rühmade ülevaate. Uurisime ka, kuidas hinnatakse vajadust psüühikahäirega inimeste huvikaitse organisatsiooni järele ja millega peaks see tegelema. Kogutud andmete põhjal valmis esialgne nimekiri valdkonna MTÜ-dest ja seltsingutest, kes on näidanud huvi katusorganisatsiooniga liituda. Peamised järeldused huvilistelt kogutud info põhjal olid järgmised.

• Psüühikahäirega inimeste, taastujate ja nende lähedaste katusorganisatsiooni järele näevad suurt vajadust nii sihtgruppi kuulujad kui ka spetsialistid.
• Peamised panustajad saaksid olla taastujad, kogemusnõustajad ja lähedased, sest aktiivses faasis haigusega inimesel on tähelepanu mujal.
• Eestkostjad ja tugiteenuste osutajad saavad olla jõustajateks katusorganisatsiooni moodustamisel osaleva võrgustiku liikmetele.
• Katusorganisatsiooni juhtide ja liikmete seas ei tohiks spetsialistid olla ülekaalus, kuid nende kaasatus on oluline.
• Mitteformaalsete seltsingute või rühmade ja eriti haavatavate inimeste (nt akuutses seisus haiged, eestkostetavad) esindatuseks on vaja leida sobiv mudel.
• Ühingute võrgustiku jätkusuutlikkuseks on oluline, et katusorganisatsioon oleks ka ise valmis osutama teenuseid sihtgrupile.

Vaimse tervise e-mõttetalgud
Projekti käigus korraldati vaimse tervise e-mõttetalguid, et kujundada ühine aruteluruum laiemale inimeste ringile, kes on huvitatud psüühikahäirega inimeste ja nende lähedaste huvide ning õiguste edendamisest Eestis. Novembri alguseks on toimunud kolm e-mõttetalgut, kus iga kord on keskmiselt osalenud üle 40 taastuja, psüühikahäirega inimese, pereliikme, kogemusnõustaja, valdkonna MTÜ-de eestvedaja ja spetsialisti. Mõttetalgutel keskenduti järgmistele teemadele:

• kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid;
• kuidas psühhiaatrid ja patsiendid saaksid veelgi paremini koostööd teha, et tagada tulemuslikum raviteekond;
• kuidas toetada tööandjaid ja jõustada psüühikahäiretega inimesi, et suurendada sihtgrupi kaasatust tööturul.

Mõttetalgutel osalejatelt kogutud teabe oleme edastatud Eesti Psühhiaatrite Seltsile, töötukassale, sotsiaalministeeriumile ja teistele partnerorganisatsioonide, samuti on see väärt materjal uuele katusorganisatsioonile tegevuskava koostamisel. Mõttetalgutega jätkatakse ka järgmisel aastal uue katusorganisatsiooni eestvedamisel, võttes keskmesse valdkonnas aktuaalsed küsimused.

Välisriikide hea kogemus
Projekti üks oluline osa oli tutvuda nende riikide heade kogemustega, kus psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste huvikaitseks asutatud katusorganisatsioonid on aastaid edukalt tegutsenud. Projekti esimestel aastatel ei saanud koroonaviiruse leviku tõttu reisida, seega korraldati huvikaitse töörühmas osalejatele virtuaalsed kohtumised Taani, Belgia, Rootsi ja Norra psüühikahäiretega inimeste katusorganisatsioonide esindajatega. Kohtumistelt jäid kõlama nende riikide huvikaitse organisatsioonides päevakorral olevad probleemid: liikmesorganisatsioonide passiivsus, psühhiaatrilise abi ebapiisav kättesaadavus, tervishoiutöötajate vähe toetav suhtumine psüühikahäiretega patsientidesse, raviteekonna killustatus ja lähedaste läbipõlemine.

Selle aasta suvel õnnestus korraldada psüühikahäiretega inimeste huvikaitse töörühma esindajate kahepäevane õppereis Soome Helsingi piirkonda, tutvuda valdkonnas tegutsevate psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste huvikaitsega tegelevate organisatsioonide ja teenuseosutajate heade kogemustega. Peamised märksõnad, mis erinevate organisatsioonide külastamisel kõlama jäid, olid madala läve keskuste, kogemusnõustajate ning vabatahtlike kaasamise tähtsus ning sihtgrupi esindajate väljakutsed selle nimel, et vaimse tervise probleemidega inimesed saaksid õigel ajal psühhiaatrilist abi.

Huvikaitse koolitused
Valdkonnas tegutsevate ühingute huvikaitse võimestamiseks korraldati koolitusi. Teemade valimisel konsulteeriti huvikaitse töörühmas osalevate organisatsioonidega. Aastal 2021 õpiti koostama projektitaotlust ja tutvuti mittetulundusühingu strateegilise juhtimisega ning avaliku esinemise ja ajakirjanikuga suhtlemise eripäradega. Lisaks saadi ülevaade tugirühmadest kui psüühikahäirega toimetulekut ja taastumist toetavast meetodist. Selle aasta koolitusel võeti vaatluse alla mittetulundusühingu liikme ja juhatuse liikme õigused ja kohustused ning kaasamine ja koostöö.

Katusorganisatsiooni asutamine
Kirjeldatud tegevus kujundas soodsa pinnase ja projektis osalevad valdkondlike ühingute esindajad asutasid tänavu 10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu (EPILL). Katusorganisatsiooni eesmärk põhikirja järgi on kaitsta ja esindada psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õigusi ning huve. Katusorganisatsioonil on seitse peamist tegevussuunda:

• koondada ja jagada infot psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õiguste, teenuste ning taastumisvõimaluste kohta;
• parandada psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti teadlikkuse suurendamise ja huvikaitse kaudu;
• suurendada teadlikkust psüühikahäiretest ühiskonnas, sh ennetamisest ja tekkemehhanismidest;
• kaasa rääkida psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste heaolu toetavas seadusloomes;
• olla kaasatud ja tunnustatud partner riigile, kohalikele omavalitsustele ning teistele vaimse tervise küsimustega tegelevatele organisatsioonidele;
• seista teenuste ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi eest;
• seista psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedasi väärtustava sõna- ja keelekasutuse ning väärtushinnangute eest.
• Projekti eelarves on katusorganisatsiooni esimese tegevusaasta kuludeks vajalik rahastus, mis võimaldab tegevuse käivitada ja keskenduda organisatsiooni strateegia koostamisele, elluviimisele ning teistele sisulistele küsimustele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib jõudu ja edu uue esindusorganisatsiooni eestvedajatele, et oma võrgustikuga kaasa rääkida ja esitada arvamusi ning ettepanekuid sihtgruppi mõjutavate õigusaktide, strateegiate, arengukavade ja muude oluliste valdkondlike otsuste ja tegevuse elluviimisel.

Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu juhatuse liige Lenne Lillepuu katusorganisatsiooni asutamisest: „On märgiline, et just ülemaailmsel vaimse tervise päeval saime paika huvikaitse nurgakivi. Vaimne tervis on üleilmne prioriteet. Sellega seotud probleemid on väga komplekssed ja halvavad inimeste elu ning töö kvaliteeti. Meid on ees ootamas mitmekesised väljakutsed, et teadvustada selle valdkonna olulisust Eesti rahva hulgas ja kaitsta inimeste huve, kes on juba kimpus vaimse tervisega. Ainult üheskoos töötades suudame mõjusalt tegutseda ja reaalseid samme astuda“.

Liidu e-posti aadress on mtu.epill@gmail.com

[1] Psüühikahäire all mõistetakse projektis psüühilisi haigusi (nt meeleoluhäireid, sh depressioon ja bipolaarne häire), psühhootilisi häireid (sh skisofreenia), ärevushäireid (sh paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad), söömishäireid, isiksusehäireid ja sõltuvushäireid. Projekti kontekstis ei hõlma mõiste psüühikahäire intellekti- ehk vaimupuuet.