Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi juhatuse koosoleku kokkuvõte 10.–11. märts 2022, Pariisis.

Sõda Ukrainas: toimus üksikasjalik arutelu Ukraina sõja ja selle mõju üle puuetega inimestele. Võeti vastu resolutsioon ning otsustati hulk poliitilisi ja praktilisi meetmeid puuetega inimeste toetamiseks. Resolutsiooni kohta lähemalt ning info selle kohta, kuidas Ukrainas puuetega inimesi tegutseda ja toetada SIIN (inglise keeles).

EDF tervitas uusi liikmeid: Euroopa Autismiga Inimeste Nõukogu EUCAP sai EDFi täisliikmeks. Toetajaliikmetena tervitati järgmisi organisatsioone: Ukraina Puuetega Inimeste Rahvusassamblee, Küprose Puuetega Õpetajate Liit ja Puuetega Inimeste Õiguste Tegevuskava MTÜ. Lisaks meenutati hea sõnaga lahkunud Pekka Tuomineni, kes oli EDF-i kauaaegne aktivist, mäletati tema pikaajalise olulise töö eest.

Roheline poliitika: EDFi juhatus kiitis heaks rohelise poliitika esimese eelnõu.

EDFi 25. aastapäeva tähistati EDFi podcasti käivitamisega "Podcast meenutamaks: EDFi minevik, olevik ja tulevik" ning selle kaks esimest episoodi Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi asutamisest ja EDFi laienemisest Euroopa Liidu laienemise ajal (saadaval veebilehel). Bruno Gaurier CFHE-st esitas kokkuvõtet EDF-i ajaloost.

Praegune ja käimasolev poliitika- ja huvikaitse: juhatus leppis kokku äsja avaldatud ettepanekus võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla ja koduvägivalla vastu võitlemise direktiivi, sealhulgas algatati  sundsteriliseerimise lõpetamiseks petitsioon.

Komiteed: juhatus võttis vastu EAFi naiskomitee ja noortekomitee uued pädevused.

Fotokonkurss: kuulutati välja 2021. aasta inimõiguste fotokonkursi võitjad. Õnnitlused Andrzej Lassak Krakovile Poolas (1. koht), Jacek Cisło Pszczynale, Poolale (2. koht) ja Nese Ari Istanbulile Türgis (3. koht).

Tutvustati kõrgetasemelist Euroopa piirkondliku puuetega inimeste tippkohtumist ja ülemaailmset puuetega inimeste tippkohtumist. EDF hakkab jälgima ülemaailmsel puuetega inimeste tippkohtumisel vastu võetud ELi kohustusi.

Konverentsist "Puuetega inimesed linnas" - Osalemine poliitilises ja avalikus elus

CFHE, CNCPH ning ELi eesistujariigi Prantsusmaa korraldatud konverents "Puuetega inimesed linnas" algas Prantsusmaa riigisekretäri Sophie Cluzeli avakõnega teemal "Puuetega inimeste täieliku osalemise tagamine ühiskonnas". Sellele järgnes paneeldiskussioon ja osalejate vahelised arutelud peatselt avaldatava EAFi kuuenda inimõiguste aruande puuetega inimeste poliitilise osalemise tulemustega.

ELi ministrite puude temaatiline konverents "Parandades ligipääsetavust ja juurdepääsu õigustele ning ELi 2021.–2030. aasta strateegia rakendamine" loe rohkem: SIIN (saadaval erinevates keeltes)

Juhatuse koosolekule eelnevalt 09.03.2022 toimus ministeeriumi konverents, mis käsitles EU puuetega inimeste strateegiat perioodil 2021-2030 ning kus osales Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt ligipääsetavuse nõunik Mari Puuram. Kutsujateks olid eesistujariik Prantsusmaa ja minister Sophie Cluzel, kes on peaministri riigisekretär puuetega inimeste valdkonnas. 

Esimene paneeldiskussioon hõlmas ligipääsetavust ning sotsiaalminister Signe Riisalo esindajana osales Meelis Joost sotsiaalministeeriumist. Kõige olulisemad teemad konverentsil olid läbivalt ligipääs haridusele ja tööturule ning autismispektri häire diagnoosimise ja abivajaduse teemad. Olulisel kohal oli Ukraina puuetega inimeste olukorra teadvustamine.

Lähemalt teemadest. Põhifookuses oli ligipääsetavuse direktiiv, sh üle-euroopalised liikumisteed ning reisijate õigused. Peeti heaks arenguks üleeuroopalise puuetega inimeste kaardi kasutuselevõtmisega edasi liikumist, et pakkuda vajalikke teenuseid ühtlaselt kõikides liikmesriikides. Et veelgi tõsta ligipääsetavust, toodi välja nii ruumi planeerijatele väljaõppe vajadus kui ka üldise kompetentsi tõstmine, mille jaoks on vaja riiklikul tasandil standardiseerimist ning heade tavade ning parimate praktikate jagamist ka liidu siseselt. Praktilise ettepanekuna nimetati juhiste koostamist erasektori ettevõtetele aru saamaks, kas firma on valmis puuetega inimesi tööle võtma.

Haridus. Portugali esindaja sõnul on riigis toimunud paradigma muutus, mis mingil määral kaotab ära erivajaduse sildi, sest on hakatud mõistma, et kõik lapsed vajavad mingil kooliperioodil rohkem või vähem kõrvalabi. Poolas on erivajadustega üliõpilaste jaoks loodud abistamise üksused, kes aitavad ülikooli eluga paremini toime tulla ja esilekerkivaid  probleeme lahendada. Ühes osaleja riigis töötasid õpilased välja portfoolio tavapärase CV asemel, kus on kirjas inimese tugevused ja nõrkused, meeldivad või mitte meeldivad tegevused; tegevused, millega saadakse kergemini või raskemini hakkama, ka meeldimised ja mitte meeldimised. Selline info esitamise viis annab nende sõnul parema ülevaate tööturule sisenevast erivajadusega noorest ja tema oskustest ning tööandja saab samal ajal parema ülevaate otsustamaks, milline amet võiks noorele paremini sobida.

Tööturu perspektiivis toodi välja noorte soovi kogukonda panustada, aga selle tegemise ahtaid võimalusi, mistõttu on oluline suunata pilt taastekava rahastamise küsimustesse ning leida võimalused toetada neid tegevusi, mis aitavad erivajadustega noortel paremini tööturul integreeruda. Kõlas ka mõte, et inimesel peab olema võimalus tööle minnes öelda, et tal on puue, sest see esiteks aitab tõsta teadlikkust, teiseks vähendada eelarvamusi ühiskonnas. Suur roll suuna näitamisel on avalikel organisatsioonidel, kes peavad näitama eeskuju puuetega inimeste tööle võtmisel.  

Parimatest praktikatest toodi välja puuetega inimeste jaoks teekondade lihtsustamist ja protseduuride kirjeldamist, ka näiteks kõrghariduse omandamisel. Peeti heaks näiteks kaasamise manifesti loomist, kuhu kirjutavad alla suurettevõtted, rõhutades nii tööturu mitmekesisust. Ettevõtteid, kes suudavad pakkuda häid töötingimusi ja väljaõpet ka erivajadusega arvestavalt peab tunnustama mitmekesisuse auhinnaga. Tööturu mitmekesisuse mõttes toodi välja, et on hea keskenduda inimese konkreetsele individuaalsele võimekusele, mitte puudele ning seda aitab saavutada ka näiteks coaching-tegevuste juurutamine.

Riigi tasandil nimetati standardite uuendamise vajadust ning ülevaatamist, muuhulgas ligipääsetavusele, aga ka transpordile (sealhulgas regionaal transport), AI–le või digitaalsele turule. Selliste eluliselt oluliste tegevuste nagu abiliinide, mitte ainult 112, ligipääsetavuse tõstmist riikliku tasandi tegevustes peeti samuti vajalikuks, kusjuures saatjaks juba viimased kolm kümnendit tuttav mõte puuetega inimeste otsustesse kaasamise kohta: Mitte midagi meile, ilma meid kaasamata.