Eesti Puuetega Inimeste Koda sai võimaluse avaldada arvamust Tallinna Linnavolikogu sotsiaalvaldkonna määruste muutmise eelnõule. Kuigi Tallina linn tegi muudatusi vastavalt sihtgruppide tagasisidele, on eelnõus jätkuvalt põhimõtteid, mis ei ole Eesti Puuetega Inimeste Koja arvates seaduste sisu ja mõttega kooskõlas, õiglane ega põhjendatud.

Juhime volikogu tähelepanu, et puudega lapse hoiuteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus on kõik inimese vajadustest lähtuvad teenused. Ei ole õige ega õiglane, et linn peab oluliseks omaosaluse määramist/suurt kasvu vajaduspõhiste teenuste eest, mida puudega inimesed ja nende lähedased kasutavad eesmärgiga teistega võrdselt õppida, töötada, ühiskonnaelus osaleda. Mõistame, et seoses erinevate kriisidega, mis viimastel aastatel on valusalt erinevaid sektoreid tabanud, otsitakse kokkuhoiukohti, kuid arusaamatuks jääb, miks minnakse omaosalust kehtestama/suurendama just enim haavatavate sihtgruppide vajaduspõhiste teenuste puhul (eeldatav omaosaluste tasu lapsehoiu-, tugiisiku- ja isikliku abistaja teenuste lõikes kokku 387 500 eurot).

Samuti juhime volikogu liikmete tähelepanu koalitsioonikokkuleppele, millega on kokkulepitud tugiteenuste omaosaluse säilitamine senisel tasemel. Seega jääb arusaamatuks, miks plaanitakse lausa 10% omaosaluse kehtestamist lapsehoiu-, tugiisiku- ja isikliku abistaja teenusele. Arvestades ka, et puudega inimeste suhteline vaesus püsib kõrgel tasemel võrreldes kogu elanikkonnaga – 2023. aastal 41.1% (kogu elanikkond 20.2%). Lisaks on järgnevatel aastatel ees mitmed maksutõusud, mis puudega inimese igapäevast toimetulekut veelgi rohkem mõjutama hakkavad.

Tallinna linn on määruse koostamisel arvestanud, et omaosalusest vabastatakse juhul, kui peale eluasemekulude tasumist jääb inimesele kätte vähem kui 360 eurot. Antud lähenemine ei ole inimväärikust ja küllaldast elatustaset arvesse võttev.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 16-s, on sätestatud põhimõtted, millest kohalikud omavalitsused peavad teenuse omaosaluse määramisel juhinduma. Teenuse omaosaluse määramisel tuleb arvesse võtta sotsiaalteenuste mahtu, teenuse maksumust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda, sh ei tohi võetava tasu suurus saada takistuseks teenuse saamisel. Õiguskantsleri esindajad on seaduse tõlgendamisel välja toonud, et kodus istumine ei tohiks abivajavale olla soodsam kui töölkäimine või õppimine, see tähendab, et inimese kanda jääv omaosalus ei tohiks jätta talle vaid töö- ja õppimisrõõmu ja selleks, et saada ülevaadet, kas sotsiaalteenuse tasu on inimesele taskukohane, on oluline arvestada ka inimese väljaminekutega.

Tallinna linn ei ole maksevõime arvutamisel arvestatud muude igapäevaste väljaminekutega: näiteks igapäevased kulud, sh toidule, kulud alaealisele lapsele või lastele, puudest tingitud lisakulud (kuhu võivad kuuluda väga erinevad kulud – transport, abivahendid ja nende korrashoid, lisatasu isiklikule abistajale/tugiisikule eesmärgiga motiveerida väikese tasu eest töötamist), laenu- ja liisingumaksed, täitemenetluse kulud jne. Puudega inimese sotsiaaltoetused ei kata tänasel päeval ära kõiki puudest tingitud lisakulutusi.

Lisaks eelnevale esitasime konkreetsed tähelepanekud ja küsimused seoses eelnõuga, mida pole arvestatud:

1. Kooskõlastustabelist: Omaosalus rakendub alates 01.04.202 kõikidele teenuse saajatele, et tagada kõikide teenuse saajate võrdne kohtlemine. See tähendab, et teenuse saajatele, kellele on teenus määratud varasemalt, koostatakse uus otsus, kus kajastatakse nende omaosaluse suurust. Lisaks viiakse vajadusel täiendavalt läbi maksevõimekuse hindamine. EPIKoja ettepanek on jätkuvalt, et kohaldada üksnes al 01.04.2025 tehtud otsustele, sest inimestel on õigustatud ootus saada teenust teenuse vajaduse tuvastamisel kehtinud tingimustel.
2. Eluruumi kohandamisel hüvitavate kulude maksimaalse määra kehtestamne ei ole sotsiaalhoolekande seadusega kooskõlas. Juhtumeid tuleb hinnata ja hüvitist maksta juhtumipõhiselt.
3. Eelnõus pole arusaadavalt selgitatud, kuidas arvestatakse omaosalust juhul kui inimene kasutab mitut linna eelarvest rahastavat teenust. Kas teenuste koostoimel on omaosalusel lagi? Kui näiteks pere kasutab nii puudega lapse hoiuteenust, tugiisikuteenust kui ka sotsiaaltransporditeenust või puudega inimene kasutab isikliku abistaja teenust, sotsiaaltransporditeenust ja koduteenust. Kooskõlastustabelist: Sotsiaalteenuste omaosalusi ei summeerita. Teenuste individuaalse piirmäära kehtestamine on osalt ka nende inimeste kaitseks, kes kasutavad mitut sotsiaalteenust. Eelnõu muudatuse kohaselt on võimalik omaosalustasu kohustus linna poolt täielikult üle võtta maksevõimekuse hindamise tulemusel, kui inimese omaosalus teenuste tasumisel halvendaks teenuse kättesaadavust.
   Eelnõust: Paragrahvi 5 lõike 32 kohaselt võib Tallinna linn lisaks teistes õigusaktides toodud alustele võtta täielikult üle puudega lapsehoiu teenuse omaosalustasu maksmise kohustuse, kui teenuse saaja ning temaga koos elavate ja ühiselt majandavate inimeste maksevõime hindamise tulemusena selgub, et pärast eelneva kuue kuu keskmisest sissetulekust kulude mahaarvamist jääb inimese kohta järele Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud sissetulekupiirist väiksem summa.
   Mis on need teistes õigusaktides toodud alused omaosaluse maksmise ülevõtmiseks, sest eelnõu teksti, seletuskirja ja kooskõlastustabeli põhjal jääb see arusaamatuks? Kas inimene, kellele jääb eelnõu sätete kohaselt sissetulekute ja kulutuste arvutuste järgi kätte näiteks 365 eurot, peab olema valmis veel teenuse eest tasuma 100 eurot või on võimalik ka sellist inimest teenuse eest tasumisest osaliselt või täielikult vabastada?
4. Palume täpsustada paragrahvi 6 lõige 5, mida muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „lapsele, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele, tagatakse asendushooldusteenus eelkõige juhul, kui eestkostjaks või eestkostja ülesannete täitjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus.“. Kooskõlastustabelist: üldiselt tagatakse asendushooldusteenus Tallinna eestkostel olevatele lastele. Lisandus „eelkõige“ jäeti selleks, et oleks võimalus ka rakendada SHS § 459 lg 3 kirjeldatud asendushooldusteenust vanema nõusolekul:
   Mõiste "eelkõige" tekitab segadust, ootame selgemat sõnastust, kuna seaduse tasandil on lapsevanema nõusolekul asendushooldusteenus võimalik - näiteks lapsele, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele, tagatakse asendushooldusteenus, juhul, kui eestkostjaks või eestkostja ülesannete täitjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus, lapsevanem või füüsilisest isikust eestkostja.

Kokkuvõtvalt leiame, et omaosaluse kehtestamine/suurendamine vajab väga hoolsat ja kaalutletult otsust, mis on läbi arutatud ka huvigruppidega. Peame oluliseks eelnõu sellisel kujul mitte vastu võtta ning leida koos huvigruppidega tasakaalupunkt maksimaalse võimaliku omaosaluse suuruse osas (sh erinevate teenuste omaosaluse koostoimes).