Eesti peaks tagama alaealistele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse, muutma avaliku ruumi ligipääsetavamaks, tagama võrdne sotsiaalne kaitse, kriminaliseerima vaenukõne ja leevendama naiste koormust mitteametlike hooldajatena. Need ja mitmed teised inimõiguste kitsaskohad toob välja ühisaruanne, mille Eestis inimõigustega tegelevaid vabaühendusi liitev võrgustik ÜRO inimõiguste nõukogule esitas.

Variraporti koostas võrdse kohtlemise võrgustik vastukaaluks riigi korralisele aruandele esmakordselt, kuid enamik välja toodud probleeme on samad, millele ÜRO inimõiguste nõukogus korduvalt ka varem tähelepanu on pööratud. Iga probleemi juures toob raport välja ka võimalikud lahendused. "Oleme aruandes teinud hulgaliselt soovitusi riigile, mis aitaksid Eesti inimeste elusid päriselt paremaks teha. Nende abil saab luua paremat koolikeskkonda, parandada teenuseid ja nende kättesaadavust inimestele, kes vajavad abi, samuti pakkuda tõhusamat kaitset diskrimineerimise eest," ütles aruande koostaja Kadi Viik.

Raporti kirjutamisel olid aluseks valdkonna ekspertide hinnangud ja Eesti inimeste kogemuslood. “Kohtusime omavalitsusjuhtidega ja kohalike elanikega viies maakonnas ning kogusime inimeste lugusid veebiküsitlusega, et saada paremat pilti, kuidas Eesti inimesed inimõiguste olukorda näevad. Päris mitmed teemad ja ettepanekud said kajastatud ka ühisaruandes, nagu koolides tugiteenuste kättesaadavuse laiendamine ja vaenukõne kriminaliseerimine,“ rääkis võrdse kohtlemise võrgustiku koordinaator Uljana Ponomarjova. “Riikliku olukorra hindamiseks on väga oluline suhelda lisaks spetsialistidele ka inimestega kogukondades üle Eesti, sest inimõigused puudutavad meist igaüht,” lisas ta.

EPIKoda kuulub samuti võrdse kohtlemise võrgustikku ja aitas äsja valminud aruandes kajastada puuetega inimeste olukorda. Lähtudes varem koostatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportist toob värske aruanne muuhulgas välja vajaduse tagada kohaliku omavalitsuse tasandil puuetega inimestele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale ning jõustada kohalike omavalitsuste üle sisuline riiklik järelevalve. Lisaks pööratakse tähelepanu näiteks tugiteenuste ebapiisavale kättesaadavusele, puudega naistele suunatud riikliku poliitika puudumisele ja teistele probleemidele, mida EPIKoda on tuvastanud.

Mais 2021 toimub ÜRO inimõiguste nõukogus kolmas korraline ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi tegevust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Ülevaatuse aluseks on omavahel sõltumatud aruanded. Oktoobris esitas ÜRO-le ühisaruande võrdse kohtlemise võrgustik, kuhu kuuluvad Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba/Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Aruanne on täismahus leitav siin.