EPIKoja esindus kohtus sotsiaalminister Tanel Kiigega

09.10.2020 | Jaga Facebookis

EPIKoja esinduse kohtumine sotsiaalminister Tanel Kiigega

Reedel, 9. oktoobril kohtus Eesti Puuetega Inimeste Koja esindus Sotsiaalministeeriumis minister Tanel Kiigega. Kohtumise põhiteemadeks olid puude tuvastamise praktika, kohalike omavalitsuste võimekus sotsiaalteenuste osutamisel ja eriolukorra õppetunnid.

Vestlus algas puude tuvastamise korduvtaotlejate murede kirjeldamisest. Viiendik tööealistest ja koguni iga kolmas puuet korduvtaotlenud laps jäid 2019. aastal senisest puudest n-ö ilma. Kuna puude raskusaste on praktikas sageli teenuste saamise eelduseks, on puude mittetuvastamise tulemusena sajad lapsed jäänud lisaks rahalisele toetusele ilma ka vajalikest sotsiaalteenustest nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.

Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et puudega laste ja ka täiskasvanute toetusteks on eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid, mida riigil ei ole võimalik kasutada mingil teisel otstarbel. „See [puude mitte tuvastamine] ei ole küll koht, kus riigil oleks võimalik kulusid kokku hoida ja see ei ole kindlasti eesmärgiks,“ ütles minister. Minister selgitas, et ministeerium soovib parandada laste puude määramise protsessi, nii on raske muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga lastel raske või sügav puude raskusaste võimalik sellest aastast tuvastada kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Samuti on harvikhaigusega lastele loodud uus puudega lapse toetus, et kompenseerida diagnoosiga kaasnevaid suuremaid kulusid peredele.

Pooled nõustusid, et Sotsiaalkindlustusametil tuleks puude mittetuvastamisel või varasemast kergema puudeastme tuvastamisel taotlejale põhjalikumalt ja tavalugejale arusaadavamalt selgitada, mis põhjusel ja millistel alustel puuet ei tuvastatud. Samuti tuleks kaaluda puude definitsiooni ja puudetoetuse eesmärgi selgemat sõnastamist Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses.

Ühtlasi juhtis EPIKoja meeskond tähelepanu kohalike omavalitsuste abivajaduste hindamise ja abi pakkumise ebaühtlasele tasemele. Minister Kiik tunnistas probleemi olemasolu. „Kohalikel omavalitsustel on arusaadavalt erinev tase. Sõltuvalt elukohast võib sama diagnoosiga inimene saada või mitte saada erinevaid sotsiaalteenuseid ning seepärast on väga oluline seda lähenemisviisi ühtlustada.“ Probleemi adresseerimiseks lepiti kokku, et Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga otsib võimalusi kohalike omavalitsuste tõhusamaks toetamiseks ja seireks.

Kohtumise lõpus tutvustasid EPIKoja esindajad puuetega inimeste eriolukorras toimetuleku uuringu tulemusi. Räägiti takistustest sotsiaalteenuste kättesaadavusel, perede hüppeliselt suurenenud hoolduskoormusest, arsti vastuvõttude edasilükkamisest ja puuetega inimeste perede finantstoetuse vajadusest koroonaviiruse levikust põhjustatud piirangute tingimustes. Sotsiaalminister lisas, et kevadega sarnase olukorra tekkimisel on riigi prioriteediks võimalikult pikk plaanilise ravi ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse tagamine.

Lepiti kokku, et uuesti kohtutakse ja vahepealseid arenguid peegeldatakse veel enne 2020. aasta lõppu.

EPIKoda esindasid kohtumisel tegevjuht Anneli Habicht, nõustaja Kristi Rekand ning peaspetsialistid Tauno Asuja ja Vladislav Veližanin. Sotsiaalministeeriumi esindajatena osalesid kohtumisel lisaks sotsiaalministrile ka ministri nõunik Tarmo Kurves, laste heaolu osakonna juhataja Hanna Vseviov ja hoolekande osakonna nõunik Kadri Mets.

ÜLES