EPIKoja pöördumine seoses automaksu kehtestamisega

06.07.2023 | Eesti Puuetega Inimeste Koda | Jaga Facebookis

Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

04.07.2023

05.06.2023 kohtus Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit (ELIL) Siseministeeriumiga planeeritava automaksu kehtestamise asjus. EPIKoja ja ELIL-i poole on pöördutud murekirjadega, et planeeritav automaksu kehtestamine asetab vähenenud töövõimega ja puudega inimesed keerulisse olukorda, kuna sageli on ainukeseks liikumise tagamise võimaluseks isikliku auto omamine. Siseministeeriumil ei olnud kohtumisel ülevaadet puudega inimeste hulgast, keda võiks planeeritav automaks puudutada, samuti ei saanud me ülevaadet, kas on analüüsitud teiste riikide praktikaid, kes on vastavaid erisusi teinud, mistõttu pöördume oma ettepanekutega kirjalikult.

Eesti on võtnud puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Samuti otsida lahendusi, et vähendada vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele. Toimunud kohtumiselt jäi kõlama, et maksu kehtestamisel soovitakse teha võimalikult vähe erisusi, kuna eritingimused loovad soodsad võimalused maksusüsteemi ärakasutamiseks. Rõhutasime kohtumisel korduvalt, et puuetega inimeste halvemasse olukorda panemine, kuna riik ei suuda oma tegevustega maksusüsteemi pettusi vähendada, ei ole puuetega inimeste suhtes õiglane. Puudega inimesed tulenevalt oma tervislikust olukorrast kogevad olulisemalt rohkem takistusi ühiskonnaelus osalemisel ning iga lisanduv piirang ja kohustus halvendab puuetega inimeste sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut. Füüsilise keskkonna loomisel ja kohandamisel ei arvestata tihti ligipääsetavuse nõuetega ning tehakse endiselt vigu, mis raskendab puuetega inimeste osalemist igapäevaelus võimalikult iseseisvalt, sealhulgas transpordi kasutamisel.

EPIKoja võrgustikult on tulnud järgnevad ettepanekud automaksu erisuste tegemisel:

• automaksust peaksid olema vabastatud liikumispuudega inimesed, nende hulgas on nii ratastoolikasutajaid kui ka neid, kes kasutavad lühikeste maade läbimiseks rulaatorit vm abivahendit ning ei ole võimelised pikki vahemaid läbima ilma transpordita. Kui inimene elab hajaasutuse piirkonnas, siis on ühistranspordi kasutamine raskendatud või puudub selleks üldse võimalus. Enamikes maakondades ei ole ühistransport ligipääsetav, maakondade vahelistel liinidel ei ole võimalik ratastooliga bussi peale minna, isegi kui on soov ja võimalus maksta täishind. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 toodi välja, et ühistranspordipeatuste ligipääsetavus on ebaühtlane ja eri kasutajate vajadusi pole arvestatud. Lisaks on hajaasutustega piirkondades probleemiks ühistranspordi kättesaadavus, mõnes kohas sõidab buss ainult 2-3 korda nädalas.

• keerulise psüühikahäire, intellektihäire, liitpuude või liikumispuudega last/täiskasvanut kasvatavad/hooldavad pered, kes peavad igapäevaselt oma last/täiskasvanut pereliiget viima lasteaeda, kooli, teraapiasse, arsti juurde, päevahoidu jne ning ainsaks võimaluseks on isiklik auto või kohandusega auto/väikebuss. Ühistranspordi peatuseni jõudmine tulenevalt keerulisest tervislikust olukorrast võib sageli võimatuks osutuda, rääkimata edasisest liiklemisest.

• leibkonnad, kus elab nägemispuudega inimene, kuna sageli on nägemispuudega inimesel liikumine muul moel keeruline või võimatu, tulenevalt regionaalses mõttes ebaühtlasest või mitte ligipääsetavast ühistranspordist. Endiselt ei ole maakonna liinidel nõuet soetada madapõhjalisi veeremeid ning on ilmnenud probleeme, et ei saada ettetellimise peale madalapõhjalist veeremit.

• puudega inimesed, kes kasutavad isiklikus kasutuses kohandatud sõiduautot või väikebussi.

Sageli tuuakse puuetega inimeste transpordi murede lahendamisel näiteks, et puudega isik võib kasutada sotsiaaltransporti tööl käimiseks, kahjuks pole sotsiaaltransport kohalikes omavalitsustes ühetaoline ja ei kata puuetega inimeste vajadusi transpordi kasutamisel, näiteks Tallinnast Viimsisse tööle käimiseks sotsiaaltransporditeenust kasutada ei ole võimalik. Lisaks kaotati alates 01.01.2023 ära Töötukassa poolt makstav töölesõidutoetus vähenenud töövõimega inimestele. Harvad ei ole ka olukorrad, kus inimestele sätestatakse mahu- ja ajapiirangud sotsiaaltranspordi kasutamisel, kuigi sotsiaalhoolekande seaduse alusel on inimesel õigus saada sotsiaalteenuseid vajaduspõhiselt.

Nagu eelnevatest punktidest välja joonistub, siis eriti keerulises olukorras oleksid automaksu kehtestamisel need puudega inimesed, kes elavad hajaasutusega piirkonnas. Puuetega inimestel on oluliselt suuremad piirangud ühiskonnaelus osalemisel kui tervetel ja töövõimelistel inimestel. Uue piirangu lisamisel kitsendab riik veelgi rohkem puuetega inimeste võimalusi ühiskonnaelus osalemisel, sh tööl käimisel. Puuetega inimeste jaoks ei ole auto luksusese, vaid eluks hädavajalik liikumisvahend, millega tagada endale või puudega lähedasele ligipääs tööle, kooli, arsti juurde, poodi jne. Auto omamine puudega inimese jaoks on tema igakuisest eelarvest juba väga suur kulu ning uue maksu lisandumine halvendaks puuetega inimeste elukvaliteeti veelgi rohkem. Kui puudega inimene, kes saab juba kohalikust omavalitsuses sotsiaalabi, näiteks toidupangast 10-20 euro eest toiduaineid, siis temale oleks automaksu kehtestamine (isegi kui see on 10 eurot kuus) suur väljaminek. Auto soetamine on sedavõrd kallis, et ei ole võimalik soetada uut autot ning kogutakse raha kasutatud auto soetamiseks. Kui lisandub tuhandetesse eurodesse ulatuv esmaregistreerimise tasu, siis inimene võib sattuda olukorda, kus autot ei soetatagi ja ta satub keerulisse olukorda.

Jääme ootama tagasisidet ning oleme valmis osalema aruteludes automaksu kehtestamise osas erisuste tegemiseks puuetega inimestele. Palume kaasata aruteludesse Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, arvestades, et teema käsitlus puudutab puuetega inimeste õiguseid, neile mõeldud teenuseid ja ligipääsetavust ühistranspordile.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda

ÜLES