EPIKoda pöördub seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kavatsusega sulgeda lähiajal kutseõppeasutusi, sh erivajadustega õppijatele haridust pakkuv Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool (Vana-Vigala TTK).
EPIKoda peab väga oluliseks, et nii terviseseisundist kui puudest tingitud erivajadusega noortel ja täiskasvanutel oleks teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused omandada haridust, mis toetaks nende konkurenstivõimet ja eneseteostust ning siirdumist tööturule. Eriala omandamine on enamasti avatud tööturule sisenemise eelduseks.
Kuna HTM ei ole seni sihtgrupile ega koolile täpsemaid plaane ja arenguid jaganud, siis ootame, et HTM tekitaks kiiremas korras dialoogi, milles selgitaks riigipoolseid mõtteid, kuulaks ära sihtgrupi ja haridusasutuste seisukohad ning teeks kokkuvõttes erivajadustega laste ja noorte seisukohast põhjendatud ja parima otsuse. Põhikooli lisaõppe aasta läbinud õpilastel on kutseõppes õpingute jätkamise võimalusi vähe ning selliste õppekohtade arvu vähendamine muudab olukorra selgelt halvemaks.
Vana-Vigala TTK-l on pikaajaline kogemus erivajadustega õppijate koolitamisel, kooli on koondatud toimetulekuõppe õppimisvõimalused ja sellealane kompetents, kool on kohandatud erivajadustega õpilastele kutseõppe andmiseks. Lapsevanemad on saanud turvatunde, teades, et laps omandab oskusi, mis tulevikus võimaldaks tööturul osaleda ning seeläbi elatist teenida.
Praegu on kooli 470-st õpilastest ligi neljandik erivajadustega õppijad, õpilaskodu teenust kasutavad enam kui 90% õpilastest. Koolil on kogemus ka käitumisprobleemidega noorte õpetamisel koostöös Vana-Vigala Põhikooliga.
Kool on valmis koolitama senisest rohkem HEV õppijaid, kuid see eeldab lisatööjõu palkamist. Lisaks oleks vaja välja töötada uusi õppekavasid, et kooli potentsiaali paremini kasutada ning pakkuda õppijatele suuremat erialade valikut. Õpingud väiksemates õpperühmades ja õppetegevuste kohandamine võivad näida ajamahukad ning rahaliselt kulukad, kuid need on vajalikud, et tagada jõukohane ning tulemuslik õpe.
Kutseõpe annab erivajadusega õpilasele võimalused avatud tööturul töötamiseks ning seeläbi riigile juurde maksumaksjaid, sh vähendab võimalikke riskikäitumise tagajärgi. Kasusaajate ring on veelgi laiem, sest erivajadusega õppuri lähedased püsivad tööturul, kui nende lapsed saavad tugeva hariduse ja võimaluse tööturule liikuda, mitte jääda kasutama kalleid sotsiaalteenuseid.
Riigi regionaalpoliitika eesmärk on töötada selle nimel, et inimestel oleks kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Seda selleks, et kõik Eesti piirkonnad oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks, töötamiseks, külastamiseks kui ka investeerimiseks. Regionaalareng
Otsus sulgeda maapiirkonnas tegutsevaid õppeasutusi ei toeta vastavat regionaalpoliitika elluviimise eesmärki. Vana-Vigala TTK-i tullakse haridust omandama erinevatest omavalitsustest - käesoleval õppeaastal on õpilasi 11st erinevast maakonnast. Sellest järeldub, et samaväärset koolitust ei paku kõik kutseõppeasutused.
Kutsehariduse soovituse rakenduskava lähtub Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 üldeesmärgi saavutamiseks seatud strateegilistest eesmärkidest:
1. Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
2. Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Strateegia üldeesmärgi saavutamist seiratakse muuhulgas madala haridustasemega mitteõppivate 18–24a osakaalu (2035.a sihttase 9%) põhjal. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
Kutseõppesse on oodatud ka need õpilased, kelle terviseseisund või muu erivajadus eeldavad kohandusi õppeprotsessis. Igal õppeaastal õpib kutsekoolides 800-900 hariduslike erivajadustega õpilast. Hariduslike erivajadustega õpilane
Kuna ainuüksi Vana-Vigala TTK-s õpib u 10% kõigist erivajadustega kutseõppijatest, ootavad eeskätt praegused põhikoolide õpilased ja nende lähedased infot, milliseid lahendusi pakutakse edasiseks, kus oleks võimalik õpinguid jätkata. Samuti soovib EPIKoda infot ja teavet, milliseid alternatiivseid ja samaväärseid õppekavasid hakatakse õppuritele pakkuma.
EPIKoda viis kevadel läbi aruteluringi, kus erinevad osapooled tõid muuhulgas välja, et õppekavade ja erialade valik ei ole piisav. Arutelu video
Põhikooli lisaõppe aasta läbinud õpilastel on kutseõppes õpingute jätkamise võimalusi vähe ning selliste õppekohtade arvu vähendamine muudab olukorra selgelt halvemaks.
EPIKoda on seisukohal, et erivajadusega õpilase jaoks on edasiõppimise võimalused ja erialaoskuste omandamine sama olulised kui tavaõppes haridust omandavatel noortel. Kutseharidus peab jääma kättesaadavaks ka toevajadusega õppijatele, see on nende edasise toimetuleku ja tööelu vaatest kriitiliselt oluline. Riik peab plaanide tegemisel arvestama juba tänaseid probleeme õpetajate leidmisel, liiati nende õpetajate ja tugitöötajate leidmisel, kellel on kompetentsid ja oskused töötamaks erivajaduse ja olulise lisatoe vajadusega noortega. EPIKojale teadaolevalt ei ole HTM Vana-Vigala TTK sulgemise alternatiivseid lahendusi tutvustanud.

Kuna kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutused kaasavad huvirühmi ning avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus, siis ootame ka antud teemal HTM-i poolset initsiatiivi kaasata aruteludesse soetud osapooli.

EPIKoda soovib osaleda sisulistes aruteludes ning esindada koos erivajadustega lastele ja noortele põhiharidust ja kutseharidust pakkuvate haridusasutustega sihtgrupi seisukohti ja ootuseid edasiõppimisvõimaluste osas.