Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Konkursil on esindatud "Eesti pimedate aabits", mille autorid on Merlyn Arvola, Sirli Heli.

Punktkirja õpetamise metoodika tõi aastaid tagasi Soomest Eestisse kooli kunagine õpetaja Anne Kõiv. Selle metoodika põhjal ongi valminud aabits, mille tegemine võttis aega umbes kolm aastat. 2023. a valminud punktkirja aabits koosneb kolmest osast.

Esimene osa keskendub eeloskuste selgeks saamisele, teine osa aga tähtede õppimisele, kus iga tähe jaoks on tööleht. O-tähe lehel on näiteks sõnad „kool“, „oli“, „ploom“, „kole“ jne. Lehe lõpus on harjutamiseks ja õpitu kinnistamiseks laused, millest tuleb kokku seotud tekst. Kolmandas osas on tekstid.

Aabitsa juurde kuulub ka õpetajaraamat. Õpik ongi pigem suunis ning iga õpetaja saab lähtuda oma õpilaste tempost ja jõudlusest. Koostajate kinnitusel oli kõige raskem aabitsasse sõnu leida. Püüti valida lühikesed ja lihtsad sõnad, kuna punktkirjas lugemine läheb lapsel alguses väga aeglaselt. Lisaks tuleb iga sõna tausta pimedale lapsele selgitada.
Autoritel on kavas koostada ka lugemik, mis sisaldab eesti kirjanike lühemaid tekste.

Parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 13. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.

Loe lähemalt SIIT ja vali oma lemmik(ud).