Eesti Inimõiguste Keskus avaldas täna aruande, mis käsitleb inimõiguste aruandeid aastatel 2022-2023.

Aruanne “Inimõigused Eestis 2024” koosneb 15 peatükist, mille autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Inimõiguste olukorda analüüsitakse eri tahkude alt, vaatluse all on näiteks rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukord, samuti kogunemisvabaduse, õigusmõistmise, soolise võrdsuse, perekonna ja eraelu puutumatuse ning sõnavabaduse teemad. Aruande eessõna kirjutas president Kersti Kaljulaid.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on aruandesse koostanud peatüki puutega inimeste olukorrast, kus peamised soovitused on:

• Muuta võrdse kohtlemise seadust, et puuetega inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
• Tagada puuetega inimestele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale. Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.
• Tegutseda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 12 sätestatud deklaratsiooni tagasivõtmise nimel ja valmistada ette üleminek asendatud otsustamiselt toetatud otsustamisele.
• Tagada ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande soovituste elluviimine.
• Kindlustada kvalifitseeritud personal isikuabiteenuste osutamisel.
• Tagada puuetega inimestele vajalik tugi töötamisel, sh kaitstud töötamise tingimustes.

Eesti Inimõiguste Keskus annab inimõiguste aruannet välja 2007. aastast. Tänavune kogumik on järjekorras üheteistkümnes ja ilmub korraga nii paberkandjal kui ka veebis eesti, inglise ja vene keeles. Aruande koostamist ja väljaandmist toetasid inimõiguste keskuse annetajad, Aktiivsete Kodanike Fond Eestis ja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.

Aruandega saab tutvuda SIIT.