Mida pead teadma koroonaviirusest?

28.02.2020 | Jaga Facebookis

Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt ja mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Koroonaviiruse leviku puhul räägitakse COVID-19 haigusest, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Eestis on kinnitust leidnud üks COVID-19 positiivne juht. Haige on isoleeritud ja tema kontaktsed on kaardistatud. Haiguse Eestisse sissetoomise risk on küll kõrge, kuid kohapealse leviku risk on hetkel madal.

Millised on haiguse sümptomid?

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil, kellel esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, palavik, hingamisraskus ja kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas: Hiina, Põhja-Itaalia (eriti Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont piirkonda), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Kõige asjakohasema ning värskema info haiguse ja selle leviku kohta leiad Terviseameti koduleheküljelt.

Mis teha, kui kahtlustad, et oled nakatunud?

  • Kui kahtlustad, et oled nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb helistada oma perearstile. Perearst hindab sinu tervislikku seisundit ning vajadusel korraldab hospitaliseerimise kiirabiga.
    Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.

Pea meeles, et viirushaiguse sümptomid ei tähenda tingimata haigestumist COVID-19 haigusesse. Kui sul puudub varasem kokkupuude COVID-19 haigega või sa ei ole hiljuti reisinud COVID-19 riskipiirkonnas, siis tõenäoliselt on tegemist tavapärase hingamisteede haigusega. Järgi hoolikalt kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

  • Kui oled raskelt haigestunud, siis tuleks kutsuda endale kiirabi. Sealjuures teavita kindlasti COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

  • Ära pöördu viiruse kahtlusega otse EMO-sse.

Kuidas ennast kaitsta?

  • Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta.

  • Järgi hingamisteede hügieeni

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

  • Väldi kontakti

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Rohkem infot Terviseameti koduleheküljelt

ÜLES