Liina Kersna kaasavast haridusest: “Abiõpetajaid peaks olema koolides rohkem”

03.03.2021 | Jaga Facebookis

Kolmapäeval, 3. märtsil kohtus EPIKoja tegevmeeskond haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga. Kohtumisel räägiti alushariduse seaduse eelnõust, erivajadustega laste integreeritud teenuste mudelist ning kaasavast haridusest tervikuna. Minister ja tema nõunikud kuulasid EPIKoja poolt esile toodud mured ära ning lubasid aidata kaasa probleemide lahendamisele.

Sissejuhatuseks tõstatas EPIKoja peaspetsialist Tauno Asuja kaasava alushariduse teema. Lasteaedades esinevad erivajadustega laste arengu toetamisel märkimisväärsed kitsaskohad ning aasta alguses kooskõlastusringil olnud alushariduse seaduse eelnõu ei paranda EPIKoja hinnangul olukorda. Näiteks on Riigikontroll oma auditis viidanud sellele, et koguni kolmandikus lasteaedades ei ole tugiteenused kättesaadavad.

Minister Liina Kersna möönis, et alushariduse seaduse eelnõu on pälvinud palju kriitikat erinevatelt osapooltelt ning sellest tulenevalt hakatakse eelnõud üle vaatama. “Vaatame koos edasi ja kutsume kindlasti EPIKoja ka laua taha,” ütles minister. Kersna sõnul on eesmärk jõuda seaduseelnõuga valitsusse 2021. aasta lõpuks.

Anneli Habicht rääkis erivajadustega ja puudega laste toetamisest üldharidusest. EPIKoja tegevjuhi sõnul on lapsevanemad rahulolematud, et erivajadustega laste integreeritud abistamise mudeli rakendamine on nii pikalt veninud. “EPIKoda saab kogu aeg tagasisidet selle kohta, et haridus ja sotsiaalsüsteemid on killustunud ja hariduslike erivajadustega lapsed ei saa vajalikku abi,” lisas Habicht. EPIKoja tegevjuht tõstatas ka küsimuse sotsiaalvaldkonnast rahastatavate tugiisikute kasutamisest koolides ning abiõpetaja rolli ebamäärasusest.

Liina Kersna kinnitas, et Haridus- ja teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium teevad erivajadustega laste parema toetamise nimel tihedat koostööd. Rääkides tugiisikutest koolides ütles minister, et näeb tugiisikute vajaduse vähendamisel potentsiaali abiõpetajate rolli laiendamises. “Klassis peaks olema rohkem täiskasvanuid inimesi, aga neil peab olema pedagoogiline haridus. See peaks olema haridussüsteemi osa abiõpetajate näol, keda võiks olla koolides rohkem,” ütles minister.

Tegevõpetajate täiendkoolitus oli järgmine teema, millele EPIKoda palus rohkem ja süsteemsemalt tähelepanu pöörata. “Riigikontrolli audit leidis, et õpetajad tunnevad, et neil on ebapiisav ettevalmistus abivajavate lastega tegelemiseks,” ütles EPIKoja peaspetsialist Tauno Asuja. “Täiendkoolitus on fundamentaalne probleem,” nõustus minister Liina Kersna. Samas viitas haridusminister asjaolule, et kaasav haridus on juba mitu aastat õpetajate õppekavas ning riik on tellinud täiendusõpet suures mahus, kuid oleks vaja rohkem inimesi, kes võiksid seda õpetada. Siinkohal tasuks ministri arvates kaaluda koolidest meeskondade osalemist täienduskoolitustel, et tagada süsteemsem ja jätkusuutlikum teadmiste jagamine ja rakendamine koolikeskkonnas.

Kohtumisele eelnes EPIKoja kirjalik pöördumine eelmisele haridus- ja teadusminister Jaak Aabile 13. jaanuaril, millele vastas juba uus minister Liina Kersna. Kirjalikus vastuses seletas haridus- ja teadusminister oma seisukohti koroonaviirusega seotud piirangute osas hariduslike erivajadustega lastele, spetsialistide ja tugiteenuste nappuse osas üldhariduskoolides ja alushariduses jne. Loe ministri vastust täies mahus SIIT.

ÜLES