Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) 496 SE

Peame antud eelnõu muudatusi olulisteks, et õendusabiteenus oleks ühtlaselt ja kvaliteetselt tagatud kõikides asutustes, kes ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavad, kuid nii Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit kui ka Mustamäe Apteek OÜ on eelnõu arvamustes väljatoonud kitsaskohti, millega eelnõu autorid pole arvestanud.

Äärmiselt murelikuks teeb, et olukorras, kus erihoolekandeteenused on kroonilises alarahastuses, võetakse õendusabiteenuse kulu ära erihoolekande maksimaalsete maksumuseste arvelt. Sotsiaalministeerium on välja toonud, et keskmiselt kaetakse riigieelarvest vaid 61% erihoolekandeteenuste kvaliteetseks osutamiseks tegelikult vajalikest kuludeks. Erihoolekandeteenuse osutajad kaotavad igakuiselt teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid 25-149 eurot inimese kohta (olenevalt teenuse liigist ja teenusmaja üksuse liigist). EPIKoja jaoks on see murettekitav, sest rahastuse vähendamine on otsene risk inimesele osutava teenuse kvaliteedis.

Eelnõu koostamisel toimus üks arutelu, kuhu EPIKoda oli kaasatud ning kus oli arutlusel ravimite personaalne jaotamine, mis jääb õendusabiteenuselt välja ning mida erihoolekandeteenuse osutaja peab ise korraldama. Sealjuures on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et asutused hakkavad inimeste ravimite personaalset jaendamist sisse tellima, sest sellega on võimalik vähendada ravimite jagamisel tekkivaid vigu ja vähendada automatiseeritud tegevuse läbi töötajate aega, mille nad saaksid panustada otse töösse inimesega. Sotsiaalministeerium on välja toonud, et kui teenusel on nt ca 70 klienti, kulub õel ca 50-55 tundi kuus ravimite dosaatorisse paneku peale. Personaalse jaendamise puhul on õde välja toonud, et sellise kliendi arvu puhul kulub kontrollile ja majadesse laiali jagamisele ca 5 tundi 2 kuu jooksul vrs 100 tundi kahe kuu peale kokku, kui panna manuaalselt. Eelnõuga pole tehtud teenuseosutajatele kohustuslikuks ravimite personaalset jaendamist sisse tellida ega pole arvestatud selle kulu tõusuga aja jooksul (6.10 eurot on 2024. veebruaris turu-uuringu tulemus). Tänasel hetkel sellise kuluga teenust turult võimalik osta ei ole, mida tõi välja oma arvamuses ka Mustamäe apteek OÜ. EPIKoda toob eelkõige inimese vaatest välja, et kui eelnõu autorid ei arvesta ravimite jaotamise kulu kompenseerimisel tegelike tekkivate kuludega või ei tee ravimite jaendamist kohustuslikuks, siis on oht, et teenuseosutajad personaalset jaendamist sisse tellima ei hakka ning leitakse säästvamaid viise ravimite jaotamiseks (näiteks olemasolevad töötajad jaotavad ravimeid), millega kaasneb oht teenusele kvaliteedile, sest väheneb inimesega töötava personali aeg inimesele.

Samuti pole reaalne selliste summade eest tööle võtta lisapersonali ning on oht, et ravimeid hakkavad karpidesse jagama tegevusjuhendad, mis omakorda vähendab niigi kriitilist aega, mil tegevusjuhendaja saab tegeleda klienditööga, mis omakorda tõstab riski, et tekivad inimlikud vead ravimite dosaatorisse panemisel ja ravimite andmisel klientidele (ööpäevaringsel erihooldusteenusel on 30 teenusesaaja kohta päevasel ajalt tööl 2 tegevusjuhendajat, mille vähesusele on Õiguskantsleri Büroo oma ringkäikudel pidevalt tähelepanu juhtinud).
Eelnõu autorid ise on välja toonud erinevaid põhjuseid, miks ravimite personaalne jaendamine kõikide teenuseosutaja puhul efektiivsem oleks, kuid ei ole leidnud, et personaalse jaendamise kohustuslikuks tegemine vajalik oleks. Järgnevalt mõned eelnõu autorite poolt välja toodud näited, miks personaalne jaendamine vajalik on:

• Eelnõu autorite sõnul esineb teenustel ravimite väärkasutamist, nt on juhtumeid, kus töötaja võtab teenusel viibiva inimese ravimeid enda tarbeks. Kui ravimid on pakendatud, siis tuleb koheselt välja, kui pakendatud ravimid saavad varem otsa, kui peaks. Lisaks on personaalse jaendamise korral jaendust pakkuval apteegil ülevaade ravimi tarneraskustest, samuti on nende ravimite varud suuremad kui ketiapteekides ning on võimalik operatiivselt vajadusel inimese raviskeemi muuta.
Ravimite käitlemise ja manustamise probleemidele on tähelepanu pööranud ka Õiguskantsleri Büroo3.

• Iga manustatava ravimi dosaatori peale on trükitud kliendi nimi, kellaeg, ravimite nimi ja annus. Tegevusjuhendajal pole vaja eraldi raviskeemist kontrollida, kas kõiki ravimeid võib anda korraga või millised ravimid on dosaatoris. Samuti on hea kontrollida, kas klient on ettenähtud ravimi saanud, sest hakkab kohe silma, kui kell on näiteks 15.00, kuid märgistatud dosaatoris on veel ravimid.

• Välistada inimlikult tekkivaid vigu retseptidega seoses. Personaalse jaendamise puhul vaatab farmatseut kliendi raviskeemi üle, võrdleb raviarsti välja kirjutatud viimaste ravimite ning annustega ja koduõe raviskeemi tellimusega, vea leidmisel võtab ühendust koduõe/raviarstiga. Aitab ennetada olukorda, kus koduõde ei ole uuendanud kliendile mõeldud raviskeemi.

• Töötaja ei pea minema apteeki, millega hoitakse kokku aega, mis ei kulu otseselt tööks kliendiga.

Lisaks leiavad eelnõu autorid, et selleks, et riik saaks ette kirjutada kindla toimimisviisi, tuleb see kehtestada seaduses või volitusnormi alusel määruses ning enne seda tuleb põhjalikult analüüsida, kas selline ettevõtlusvabaduse piirang on põhjendatud ja miks selline piirang üldse vajalik on. Vastavat analüüsi pole tehtud – olenemata sellest, et erinevad osapooled on ohukohad välja toonud, sh rakendusasutusena Sotsiaalkindlustusamet, kes tõi oma eelnõule antud tagasisides välja, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel võivad klientide ravimite hulka kuuluda ka narkootilisi- ja/või psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid, mistõttu vajavad raviskeemi järgimise ja ravimite dosaatoritesse jagamisega seonduvad küsimused täiendavat tähelepanu. Mingil põhjusel ei ole Sotsiaalkindlustusameti vastavat tagasisidet Riigikogu.ee lehel, kuid see on leitav eelnõude infosüsteemis.

Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõu välja töötamise käigus on liigselt kiirustatud ega ole võetud vajalikku aega, et riskid ja võimalikud mõjud partneritega läbi arutada ning kaaluda alternatiivseid lahendusi selliselt, et soovitud eesmärk (asutused telliksid personaalset jaendamist ravimite jagamisel tekkivate vigade vältimiseks ja vabaneks tegevusjuhendajate ajaline ressurss inimesega tehtava vahetu töö jaoks) saaks parimal moel eelnõusse ja rakendusse.