Pöördumine seoses tugiisikuteenuse tagamisega

08.06.2023 | Eesti Puuetega Inimeste Koda | Jaga Facebookis

Hea kohaliku omavalitsuse juht!

Pöördume teie poole koos Lastefondi ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, et juhtida tähelepanu kitsaskohtadele tugiisikuteenuse osutamisel. Tugiisikuteenus on üks kolmeteistkümnest kohustuslikust omavalitsuse osutatavast teenusest (sotsiaalhoolekande seaduse §-d 23−25), mida lastele ja peredele ning täisealistele vastavalt nende
abivajadusele pakutakse. Riik toetab iga-aastaselt kohalikke omavalitsusi teenuse pakkumisel tasandus- ja toetusfondi kaudu. Kuni 2022.a lõpuni toetas riik puudega lastele tugiteenuste arendamist ja pakkumist ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.

Meie poole on pöördunud mitmed teenuseosutajad ja -saajad, kes tunnevad muret tugiisikuteenuse kättesaadavuse pärast. Tihti toovad teenust vajavavad inimesed välja, et kohalik omavalitsus palub leida neil ise sobiv tugiisik, kuigi teenuse korraldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Lisaks on murettekitav praktika, mille kohaselt sõlmitakse tugiisikutega lepingud, mis ei vasta tegeliku töö sisule ja mille tõttu jäävad tugiisikud ilma vajalikest sotsiaalsetest garantiidest. Peamiselt jäävad tugiisikud ravikindlustuseta ning võimaluseta kasutada õigust puhkusele ja haiguspäevadele, mistõttu on väga keeruline leida inimesi, kes seda tööd teha sooviksid.

Esmalt rõhutame, et kohalik omavalitsus ei saa teenuse osutamisest keelduda selle tõttu, et ESF vahenditest antava toetuse periood on lõppenud. ESF-i toetus oli mõeldud eelkõige teenuse arendamiseks ja teenuseosutajate võrgustiku loomiseks, mis tähendab, et vastutus teenuse tagamisel on kohalikul omavalitsusel. Tugiisikuteenus on kohustuslik teenus, mida tuleb pakkuda kõigile neile, kes seda teenust oma abivajadusest lähtuvalt vajavad. See tähendab, et teenusest ei või keelduda põhjusel, et omavalitsuse eelarves ei ole teenuse
osutamiseks raha. Tugiisikuteenuse osutamisest ei või keelduda ka põhjendusel, et mõnele teisele lapsele on juba tugiisik määratud. Samuti ei saa panna inimesele endale kohustust tugiisiku leidmiseks, kui teenuse korraldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Inimest on võimalik tugiisiku valikusse kaasata ja mõnel juhul on inimestel endil sobiv tugiisik välja pakkuda, ent vastutus tugiisiku leidmisel lasub endiselt kohalikul omavalitsusel. Iga kohaliku omavalitsuse roll on kaardistada tugispetsialistide, tugiisikute hulk ning laste ja täiskasvanute abivajadus ning sellest tulenevalt luua mõistlik süsteem, kuidas nii täiskasvanutele kui ka lapsele ja perele nende abivajadusele vastav tugi tagada. Õiguskantsler on laste ja perede toetamise vaates koostanud seisukoha paar aastat tagasi:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Lapsele%20vajaliku%20abi%20andmisest.pdf

Tugiisikuga lepingu sõlmimisel ja lepingu liigi valimisel tuleb hinnata, milline on teenuse tegelik sisu ja tugiisiku roll teenuse osutamisel. Töölepingu puhul täidab töötaja talle tööandja poolt antud ülesandeid ja teeb seda kokkulepitud ajal ja kohas. Samuti on töölepingu puhul eeldus, et tööd teeb isik, kellega on leping sõlmitud. Käsunduslepingu puhul osutab käsundisaaja käsundiandjale teenust ja saab selle eest tasu. Erisus võrreldes töölepinguga on alluvussuhte puudumine, mis tähendab, et käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundi täitmise viisi ja tingimused otsustab käsundisaaja ise. Käsundisaaja saab paindlikult otsustada, kus, kuidas ja millal ta teenust osutab.

Tugiisik pakub teenust kindlale isikule, kokkulepitud viisil, ajal ja kohas. Tugiisiku töö sisu, ülesanded ja korraldus võivad küll konkreetsest lapsest või täiskasvanust lähtuvalt erineda, kuid need on siiski tööandjaga selgelt kokku lepitud. Seetõttu tuleb tugiisikuga sõlmida tööleping.

Hea näitena on mõned kohalikud omavalitsused palganud igapäevaselt haridusasutustes töötavad tugiisikud töölepinguliselt (kas kohalikku omavalitsusse või mõnda enda hallatavasse asutusse) ning koordineerivad ise abi ja toe pakkumist. Selline lähenemine lisab paindlikkust kohalikule omavalitsusele ning kindlustunnet töötajale – näiteks on võimalik sõlmida leping ühe inimesega 0,5 koormuse ulatuses tugiisiku ja 0,5 koormuse ulatuses muu
toetava ametikoha täitmiseks. Tugiisiku ressurssi on vajadusel võimalik jagada mitme lapse/pere vahel. ESF rahastuse puhul oli tingimuseks, et korraga saab teenust osutada vaid ühele lapsele, tänane seadusandlus sellist kitsendust toetusfondi ja kohaliku omavalitsuse vahendite kasutusele ei sea. Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldas 15.11.2022 tugiisikute teema- ja inspiratsioonipäeva, kus erinevad osapooled jagasid oma kogemusi
tugiisikuteenuse pakkumise, kasutamise ja korraldamisega. Üritus on järelvaadatav kogemuste ja võimaluste saamiseks: https://www.youtube.com/watch?v=6HcQxAFSMu4

Sotsiaalkindlustusametil on käsil tugiisikuteenuse juhiste uuendamine, mille tulemusena võib järgneval aastal tekkida vajadus ka õiguslikeks muudatusteks. Seni toetab Tööinspektsioon kõiki antud teemal pöördujaid analüüsil, kas sõlmitud leping vastab tegelikule töösuhtele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Lastefond on valmis täiendavalt selgitama puuetega inimeste, nende perede ja tugiisikute probleeme seoses tugiisikuteenuse piiravatel tingimustel osutamise või teenuse mitteosutamisega, samuti põhjendama tugiisikuteenuse vajadust, olemust ja mõju mitte ainult puudega inimesele, vaid tervele perekonnale.

Lugupidamisega
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister

ÜLES