Hoolduskindlustuseks ei piisa raha ümberpaigutamisest

26.01.2021 | Jaga Facebookis

Uus valitsus lubab pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamist, sealhulgas leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul ei piisa hoolduskindlustuse süsteemi arendamiseks vaid raha ümberpaigutamisest.

Lähedaste hoolduskoormus on Eestis endiselt suur probleem. «Erinevatel hinnangutel on Eestis 30 000 kuni 70 000 omastehooldajat,» lausus Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIkoda) tegevjuht Anneli Habicht.

Üheks põhjuseks on Habichti sõnul praktiliselt olematud koduteenused. Hoolt vajavad inimesed peaks saama võimalikult kaua vajalikku tuge riigi- või kohaliku omavalitsuse teenustena oma kodus. Siis saavad ka pereliikmed osaleda tööturul.

Teiseks põhjuseks nimetab Habicht ebaproportsionaalselt suurt omaosalust üldhooldusteenuse (rahvasuus «hooldekodu») eest tasumisel. «Tervelt 78 protsenti üldhooldusteenuse kuludest kandsid 2017. aastal hooldatavad ja nende pereliikmed jatänaseks võib olukord isegi halvenenud olla,» selgitas puuetega inimeste koja tegevjuht.

EPIKoja hinnangul ei vähene lähedaste hoolduskoormus ka sellepärast, et Eestis onebapiisavalt õendusteenuse, erihoolekandeteenuse, üldhooldusteenuse kohti, iseäranisspetsiilise vajadusega hoolealustele, näiteks dementsetele.

Habichti sõnul kallab õli tulle ka see, et üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse kvaliteeton kõikuv ja reeglina madal. «Inimesed ei julge oma lähedast teenusele viia ja hooldavad tedaise viimase võimaluseni kodus,» ütles ta.

Aastatel 2015-2017 tegutses riigikantselei juures EPIKoja osalusel laiapõhjalinehoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, mille poliitikasuuniste elluviimisega on alustatud,kuid rõhuv osa neist ootab endiselt elluviimist.

EPIKoda peab väga oluliseks, et ka uus koalitsioon jätkaks rakkerühma soovitusteelluviimisega, et viimastel aastatel alustatud protsess ei katkeks. Koda esitas läinud nädalalkoalitsiinilepet koostanud uuele valitsusele oma soovitused – osa neist võimuliidu lubadustesei sisaldu. Näiteks vajadus muuta puude tuvastamismetoodikat või vabastada puudega lapsederiarsti visiiditasust ühtlaselt üle Eesti. «Praegu on olukord, kus iga haigla läheneb erinevalt jasee tekitab sihtgrupis ebavõrdset kohtlemist,» märgitakse pöördumises.

Sotsiaalministeeriumil on valitsusele esitamiseks valmimas poliitikasoovitusedomastehooldajate toetuste ja abistavate teenuste süsteemi loomiseks.

«Süsteemi on hädasti raha juurde vaja, ei aita ainult olemasoleva raha ümberpaigutamisest,»lausus Anneli Habicht. «Omastehooldajad ootavad oluliselt kiiremaid muudatusi, kui riik jaomavalitsused on suutnud pakkuda. Toetusi ja teenuseid, mis päriselt muudaks niihooldatavate kui abistajate elu väärikamaks ja elamisväärsemaks.»

Originaal: Postimees

ÜLES