Raport: pikaajalise hoolduse kulud jäävad lähedaste kanda

02.11.2021 | Jaga Facebookis

Pikaajalise hoolduse kulud jäävad Eestis suuremas osas abivajajate ja nende lähedaste kanda, selgub arenguseire keskuse lühiraportist „Pikaajalise hoolduse kulud Eestis“.

Euroopa Liidu (EL) keskmise taseme saavutamiseks peaks Eesti avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele kasvama ligi 500 miljonini euroni aastas.

„Pikaajalise hoolduse kulud on Eestis varjatud, sest need jäävad eelkõige abivajajate ja lähedaste kanda,“ ütles arenguseire keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. „Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, kes moodustavad 7,7 protsenti hõivatutest. Rahvastiku vananedes abivajadus kasvab ja omastehooldajate osakaal kasvab 2050. aastaks juba 12,7 protsendini hõivatute üldarvust.“

Eestis vajab igapäevase eluga hakkamasaamiseks praegu lähedaste kõrvalabi hinnanguliselt 160 000-190 000 inimest. „Vajadus pikaajalise hoolduse järgi on kõiki Eesti elanikke puudutav suurim kindlustamata risk, sest pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid,“ märkis Uusküla.

Eesti omastehooldajad on minimaalse sotsiaalse kaitsega, sest reeglina jäävad nad tööturust eemale. „Enamasti pole neil võimalik võtta ka tasustatud puhkuse- ega haiguspäevi ja vähese ametliku tööpanuse tõttu jääb tulevikus väikseks ka pension. Vaid iga kümnes abivajaja saab kasutada avaliku sektori poolt pakutavaid pikaajalise hoolduse teenuseid,“ tõdes Uusküla.

Uusküla sõnul on Eesti üks vähim pikaajalisse hooldusesse panustavaid riike Euroopa Liidus. „Eestis on avaliku sektori rahastus võrreldes teiste EL-i riikidega märkimisväärselt madal. Ka sarnase jõukuse tasemega riigid panustavad pikaajalisse hooldusesse SKT-st Eestist kaks korda enam,“ märkis ta.

Avaliku sektori kulud pikaajalisele hooldusele moodustavad Eestis 0,4 protsenti SKT-st ehk 2020. aasta SKT suhtes 108 miljonit eurot, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 1,7 protsenti SKT-st ehk 456 miljonit eurot aastas. „Arvestades kasvavat vajadust peaks Euroopa Liidu keskmisega võrreldava teenuse saamiseks panustama aastas tulevikus ligi 2,2 protsenti SKT-st ehk 500 miljonit eurot enam,“ lisas Uusküla.

2021. aastal on arenguseire keskuse üheks uurimissuunaks „Pikaajalise hoolduse tulevik“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Allikas: BNS

ÜLES