Juhime tähelepanu, et antud uudis on rohkem kui aasta vana, mistõttu võib olla sisu vananenud. Soovitame võimalusel tutvuda uuemate infoallikatega sellel teemal.
18.03.2022 | Eesti Puuetega Inimeste Koda | Jaga Facebookis
Sel nädalal jõudsid kinokavadesse üle Eesti vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega eestikeelsed seansid kõige värskemast kodumaisest mängufilmist „Soo“.
Eesti Vaegkuuljate Liidu juht Külliki Bode kinnitas, et liidu andmetel pole kinoekraanidele jõudnud varem ühtegi vaegkuuljate subtiitritega kodumaist filmi. „Enamasti valmivad vaegkuuljate subtiitrid alles pool aastat peale seda, kui filmid on kinodes linastunud.“
Bode sõnul on kuulmislangusega inimesi Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene. „See suur osa meie elanikkonnast on juba aastaid oodanud seda hetke, et minna koos teistega kinno kodumaiseid filme vaatama. Vaegkuuljad on käinud seni kinos vaid välismaiseid filme vaatamas, kuna need on varustatud eestikeelsete subtiitritega.“
„Soo“ produtsendi Veiko Eskeni sõnul on seni tehtud vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega versioonid ainult nendest kodumaistest mängufilmidest, mida rahastatakse Eesti Filmi Instituudi tootmistoetusega. „Soo“ on esimene erarahastusel valminud film, mille puhul tegime koostööd vaegkuuljate liiduga, et kuulmislangusega inimesed saaksid filmi nautida suurel ekraanil. Kinokavades on kuulmislangusega inimestele sobivaid seansse väga palju ja need leiab üles märkega „eestikeelne seanss, eestikeelsete subtiitridega,” selgitas Esken.
Külliki Bode sõnul on Eesti Vaegkuuljate Liit näidanud seni eestikeelsete subtiitritega varustatud Eesti filme oma klubides pärast kinolinastusperioodi lõppu. „Samuti on need linateosed meie sihtgrupi jaoks kättesaadavad kas Telia ja Elisa filmilaenutustes ning DVD-plaadil. Lõpuks ometi saavad vaegkuuljad tulla Eesti filmikultuuri nautima kinno!“
Mängufilm „Soo“ linastub kinokavades üle Eesti ja filmi on vaatamas käinud juba ligi 40 000 Eesti inimese.
----------------------
Sünopsis:
Oskar Lutsu 135. sünniaastapäevaks valminud kirjaniku samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm "Soo" on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga lahvatas revolutsioon.
Noor kunstnik Toomas Haava (Franz Malmsten) tuleb Pariisist tagasi venna sootallu, kus mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga (Martin Kork), kes ahistab kohalikku tütarlast Hildat (Hanna-Ly Aavik). Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloomuline Toomas avastab end äkki keset trillerlikku võitlust armastuse eest, mille panuseks on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu. Kokkupõrkes kohaliku jõhkardiga lööb välja Toomase vastuoluline loomus ja tal tuleb nüüd korraga võidelda nii "sookolli" kui ka iseenda sees kasvava ebakindlusega.
See on ajastufilm ühest maailma-ajaloo murrangulisest hetkest, milles põimub omapärase atmosfääriga põnevuslugu kaasahaarava armastuslooga. Filmist ei puudu ka Lutsu teostele omane huumor ja värvikad kõrvaltegelased. „Soo“ võttepaigad asuvad keset ainulaadset ja lummavat Eesti soomaastikku.
Romantilise põneviku “Soo” peategelasi kehastavad Franz Malmsten ja Hanna-Ly Aavik. Osades Liis Remmel, Grete Kuld, Märten Matsu, Indrek Taalmaa, Epp Eespäev, Toomas Suuman, Helgur Rosenthal ja Martin Kork.
Stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld, kunstnik Annika Lindemann, rekvisiitorid Toomas Zupping ja Alex Klein.
Filmi originaalmuusika autor on Mick Pedaja.
Tootjad: Taska Film, Kassikuld, Apollo Film Productions, produtsendid: Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken. Filmi levitab Hea Film: Timo Diener ja Lauri Kaare.
„Soo“ valmimist toetasid Kultuurkapital, Tartu Filmifond, Postimees, Kanal 2, Apollo TV, DHL, Nõmme Kõrts, A. Le Coq, Rannarootsi ja Citroen.
Fotogalerii:
Robert Lang: https://drive.google.com/drive/folders/1Oxj6X0XiZR3sjlC3Pq3eXp3qdlkpbdv8
Venno Kornak:
https://drive.google.com/drive/folders/1xiIil3cyusdwcbpHYaD9NOjUrDu8TPPB
Treiler:
https://drive.google.com/file/d/1XITIGbnioWVWaudt9alhFN109GGLOhB3/view
Plakat:
https://drive.google.com/drive/folders/1GHMeURy4z0rYXLfFiInxxg336RQH9MD7
26.03.2025
Eesti Puuetega Inimeste Koja täiendav pöördumine Riigikogu poole seoses Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (561 SE)
18.03.2025
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seadusega
06.03.2025
Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud kohalikel valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele
06.03.2025
Viipekeeletõlkide Kutseühingu pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole
05.03.2025
Teema- ja inspiratsioonipäev "Kuhu lähed, erihoolekanne?"
Loe varasemaid uudiskirju!
EPIKojaEesti Puuetega Inimeste Koja esimene uudiskiri ilmus juunis 2017.
Oma uudiskirjadesse koondame puuetega ja erivajadusega inimesi puudutava olulise info, samuti leiab palju põnevat nii EPIKoja, meie liikmete kui ka koostööpartnerite tegemistest, olulistest sündmustest ja huvitavatest persoonidest. Lisaks hoiame lugejaid kursis ning vahendame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi olulisi muudatusi.
Uudiskiri ilmub kord kuus.