Sotsiaalministeeriumi välkloengud ligipääsetavusest

03.11.2021 | Jaga Facebookis

Vaata: Pressiteade eesti viipekeeles (klikitav)

Sotsiaalministeeriumil on valminud viis videoklippi, mis tutvustavad erinevate kasutajagruppide silme läbi ligipääsetavust ning selgitavad, miks on mugav ligipääs oluline igale Eesti elanikule.

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõigile on loodud võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Praegu ei arvestata elukeskkonna, aga ka toodete ja teenuste arendamisel sageli asjaoluga, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna kõiki võimalusi täiel määral kasutada.

Videote eesmärk on teavitada nii laiemat avalikkust kui ka elukeskkonda kujundavaid spetsialiste ligipääsetavusest, et suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust ning edendada oskust märgata inimeste erinevaid võimekusi ja sellest lähtuvaid ligipääsmatuid lahendusi. Videotes katsetab ajakirjanik Roald Johannson, kuidas näeb välja avalikus ruumis liikumine vaegnägija, ajutise vigastusega inimese ja lapsevankriga liikleja jaoks. Lisaks selgitatakse videotes, millised on lapse ning eakama inimese jaoks igapäevaelus toimetades kõige suuremad takistused.

„Inimesed, kellel ei ole määratud puuet ning kelle lähikondlaste seaski ei leidu inimesi, kes on erivajadusega, ei tule sageli nende raskuste peale, mida mõni teine kaaskodanik kogeda võib ning milliseid lahendusi vajab, et elada võimalikult iseseisvat elu. Seda mitte pahatahtlikkuse või madala empaatiavõime tõttu, vaid lihtsalt puudub kogemus, ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri. “Video vahendusel Roaldi kogemuse jagamine aitab laiemalt mõista, mida ligipääsetavus hõlmab ja kui lähedalt see meid kõiki tegelikult puudutab.“

Lili Tiri sõnul algab ligipääsetavus kodust ja on ainuõige, et kõik ühiskonna liikmed saavad võrdselt ilma suurema ettevalmistuse ja planeerimiseta teha igapäeva käike, olenemata erivajadusest ja abivahendist, kasutada ühistransporti, käia tööl või huviringides, ametiasutustes oma asju ajada või näiteks teatris ja muuseumis mitte lihtsalt käia, vaid etendusest või ekspositsioonist täielikult osa saada.

„Terve inimene, kel näiteks kodust toidupoodi minnes ühtegi takistust ei esine, ei pruugi mõelda üldse selle peale, et meie hulgas on väga palju neid inimesi, kel on raskusi juba koduuksest välja saamise, transpordi, liikumise ja ka näiteks toidupakendi lugemisega,“ ütles Roald Johannson. „Seetõttu oli erinevate olukordade katsetamine väga silmiavav kogemus – panna ennast erinevatesse olukordadesse ja näha, kui oluline on ligipääsetavus ja näiteks trepikäsipuu mõne inimese jaoks.“

Avaliku ruumi, hoone, veebilehe, teenuse või muu loomisel tasub kohe alguses läbi mõelda, kuidas seda saavad kasutada kõik inimesed, sest valmis hoone või veebikeskkonna ligipääsetavaks kohandamine on juba tunduvalt kallim. Ligipääsmatud lahendused sünnivad enamasti madalast teadlikkusest ning seetõttu, et lahenduste loomisel lähtutakse sageli keskmist kasvu hea tervise ja hea võimekusega (liikumine, kuulmine, nägemine jm) inimesest. Teadvustamata on asjaolu, et viiendiku ühiskonnast moodustavad eakad ning teise viiendiku lapsed ja noored. Lisades juurde ka püsiva erivajadusega inimeste ning ajutise vigastusega inimeste arvu, on tulemuseks pool elanikkonnast. Tuleb ka arvestada, et eakate osakaal on tõusuteel ning 2050. aastaks on Eestis ligikaudu 100 000 eakat rohkem kui täna.

Riik on loonud ligipääsetavuse edendamiseks 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma, mille eesmärk on koostöös erinevate osapooltega välja selgitada ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas.

Vaata ligipääsetavuse videoid sotsiaalministeeriumi Youtube´ist #ligipääsetavus või Postimehe veebilehelt.

ÜLES