Värskelt avaldatud aruandest „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2021. aastal“ selgub, et avaliku sektori veebides ja rakendustes esineb hulganisti kitsaskohti, mistõttu võivad need olla raskesti kasutatavad erivajadustega inimestele.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas detsembri lõpus aruande, kust leiab ülevaate Eesti avaliku sektori digiligipääsetavusest 2021. aastal. Kokku seirati oktoobrist detsembrini 102 veebidomeeni ja 7 mobiilirakenduse digiligipääsetavust.

„Üldjuhul on veebid vähemal või rohkemal määral kasutatavad erivajadustega inimestele, kuid tõenäoliselt esineb igal veebidomeeni alamlehel mõni tähelepanu vajav digiligipääsetavuse kitsaskoht. Mobiilirakenduste olukord on natuke halvem, sest mõned äppides esinevad probleemid muudavad nende kasutamise erivajadustega inimestele väga raskeks,“ selgitas TTJA digiligipääsetavuse peaspetsialist Harri Puskar.

Üks enim levinud kitsaskoht on tekstide, andmete ning muu olulise teabe liigendamine ja omavaheline seostamine. Puskar täpsustas: „Näiteks nii veebides kui äppides ei tähistata sageli pealkirju korrektselt ning see muudab sisu hoomamise keeruliseks ekraanilugeja kasutajatel.“ Puskar usub siiski, et suur osa takistusi esineb veebides ja rakendustes teadmatusest. „Digiligipääsetavus on suhteliselt uus valdkond Eestis ning TTJA pöörab edaspidi palju tähelepanu teadlikkuse tõstmisele,“ mainis Puskar.

Seiret teostati vastavalt Euroopa digiligipääsetavuse standardile EN 301 549, mille järgimine on Euroopa Liidu liikmesriikide avalike sektorite veebidele ja rakendustele kohustuslik 2019. aastast. Taoline monitooring on esimene ühtselt korraldatud ja suuremahuline digiligipääsetavuse seire Eesti avaliku sektori veebidele ja rakendustele.

Aruanne esitati Euroopa Komisjonile ning sellega saab tutvuda TTJA kodulehel (klikitav).