Oktoobri alguses Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes veidi kasvas. Olukorda hindab kriitiliseks 58% Eesti inimestest. 73% inimestest tunneb muret, et keegi võib eneselegi teadmata teda koroonaviirusega nakatada, 83% Eesti inimestest on valmis erinevates kohtades ja olukordades maski kandma, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

Kui septembris pidas 55% elanikest koroonaviiruse olukorda endiselt kriitiliseks, siis oktoobri alguses 58%. Elanikest 21% arvab, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid ning 2% usub, et kriis on täielikult möödunud. Keskmisest enam tunnetavad ohtu vanemaealised ja eestlased. Ka muust rahvusest Eesti elanike seas on ohutunnetus kasvanud.

Elanike toetus praeguste meetmetega jätkamisele on suur - kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 85%, piiranguid meelelahutusasutustele 85%, piiranguid sise- ja väliüritustele 78% ning alkoholi müügipiiranguid baarides/restoranides 62% elanikest. Koroonaviiruse leviku piiramise meetmete karmistamist pooldab 33% (septembris 34%) ja meetmete leevendamist 16% (septembris 11%), 46% peab meetmeid asjakohaseks (septembris 50%). Eestlased toetavad meetmete karmistamist pisut rohkem kui muust rahvusest Eesti elanikud.

Võrreldes septembriga on suurenenud maski kandmine (16%→23%) ning üritusi, koosviibimisi ja ühistransporti vältivate inimeste osatähtsus. 83% elanikest on valmis erinevates kohtades maski kandma. Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures (75% elanikest), ühistranspordis (67%) ning kaubanduskeskustes/kauplustes (60%). Madalaim on jätkuvalt valmidus kanda maski erapidudel (19%). Võrreldes septembriga on valmidus maske kasutada pisut suurenenud – toona oli (vähemalt mõnes kohas) valmis maske kandma 80% elanikest. Üldse ei soovi maski kanda 14% elanikest, keskmisest sagedamini 35-64-aastased, muust rahvusest Eesti elanikud, Tallinna elanikud ja töötud.

Mobiilirakendusese HOIA tuntus on võrreldes septembriga suurenenud, seda teab 90% elanikest (viimati 86%). Teadlikkus on kõrgem Põhja-Eestis ja madalam Kirde-Eestis. Oma telefoni on rakenduse laadinud 23% küsitluses osalenutest. Rakenduse kasutajaid on enam nooremate inimeste, eestlaste ja Põhja-Eesti elanike seas.

Elanikest 44% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid (augustis 43%). Töötavatest elanikest 57% pole koroonaviiruse levik töökoormust mõjutanud. Võrreldes septembriga on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle töökoormus on vähenenud (26% →20%). Kaugtööd on võimalik teha 29% inimestest, 65% inimestest kaugtöö võimalust erinevatel põhjustel ei ole.

Viimase 30 päeva jooksul on stressis või pinge all olnud enda sõnul 69% elanikest. Keskmisest sagedamini tunnevad stressi alla 35-aastased, keskmisel määral 35-64-aastased ning vähem üle 65-aastased. Tervikuna elanikkonna ja eriti vanemaealiste puhul on stressi üheks peamiseks põhjuseks kartus, et inimene ise või tema lähedased võivad koroonaviirusesse nakatuda. Seevastu 15-24-aastased tõid peamiste stressi põhjuste hulgas välja raskused vaba aja sisuka veetmisega, distantsõppest tulenevad probleemid ning liigse õppekoormuse. Tööealised vanuses 25-64 nimetasid stressi põhjusena töötamise ja sissetulekutega seonduvat, samuti tervishoiuteenuste vähest kättesaadavust.

COVID-19 teemalise elanikkonna küsitluse 15. küsitluslaine toimus 8.-11. oktoobrini 2020.