Uus kutseõppevõimalus erivajadustega inimestele

28.01.2022 | Annika Poldre, Õpetajate Leht | Jaga Facebookis

2021. aastal avati Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis esmakordselt Erasmus+ projekti toel hariduslike erivajadustega inimestele õppegrupp, kes 2,5-aastase töökohapõhise õppe raames omandavad kujundaja eriala. Projektis osaleb ka Kuressaare Ametikool ning kaks haridusasutust Lääne-Euroopast.

Projektil on kaks välispartnerit, kutseharidus- ja rehabilitatsioonikeskusest (BBRZ) Austriast ning Saksamaalt sihtasutusest Stiftung Bildung und Handwerk. Eestist osaleb lisaks Kuressaare Ametikoolile Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda. Ettevõtmise eesmärk on luua töökohapõhine e-õppekava erivajadustega inimestele audiovisuaalse meedia vallas. E-õpe võimaldab füüsilise puude puhul omandada eriala, kus igapäevatööd saab teha arvutiga ja tööülesannete tõttu on vähem vaja liikuda.

Kuna selline õpe avati Eestis esmakordselt, siis loodi kõigepealt e-õppekava ning seejärel õppetöö läbiviimiseks e-moodulid. Välispartneritega kohtumisel sügisel Viinis olid vaatluse all moodulite sisu ja tehnilised lahendused. Käesoleva õppeaasta alguses septembris toimus ka kujundajaõpilaste esimene kohtumine, kus saadi omavahel tuttavaks ja teavet õppetöö kohta.

Uuele erialale võeti tehnoloogiakoolis vastu 17 huvilist, põhikooli äsja lõpetanutest kuni 60-ndates eluaastates õppijateni, kel on kehaline, kuid mitte tingimata liikumispuue. Kujundajate juhtõpetaja, kunstnik ja fotograaf Andres Adamson rääkis, et õppekava testitaksegi praegu projekti käigus. „Toimivat õppekava ei saaks testida kunstlikus keskkonnas, parimad tähelepanekud sünnivad päris olukorras,“ selgitas Adamson. Koolil on Adobe’i kujundustarkvara litsentsid, mida õppijad saavad õppeprotsessi käigus kodus kasutada. Mõnel on kodus ka kooli kujundusarvuti.

Saksa tehnoloogiakoolis on kujundaja eriala olnud aastaid n-ö tavaõppes. Uus, katsena avatud eriala erineb senisest siiski mitmeti – sisu on loonud neli partnerit ning rahvusvahelisus on Adamsoni sõnul juurde toonud värskendavaid ideed. Samuti on kõik loodu kasutamiseks e-õppes, materjale on võimalik iseseisvalt omandada ja õpetajatelt seejuures pädevust juurde saada.

Kuna projekt on esmakordselt HEV-õppijatele suunatud, on õppetöösse kaasatud ka sotsiaalpedagoog. „Arvestame õppijate vajadustega ja püüame õppeprotsessi võimalikult mugavaks teha,“ sõnas juhtõpetaja.

Adamson lisas, et HEV-õppijate õpetamine on temale uus kogemus. Erilist tähelepanu peab pöörama õppija eripärale, kuid samas on ta seda alati teinud. „Puue ei muuda õppimist ja arenemist võimatuks, vaid paneb otsima lahendusi, kuidas seda teha,“ lausus Adamson. Õpetajaga suheldakse ekraani vahendusel Zoomis ja kuna õppetöö käib tunniplaani järgi, suhtlevad õppijad kooliga pea iga päev.

Teoreetilisele osale, mis kestab 2022. aasta sügiseni, järgneb pooleteiseaastane ettevõttepraktika. Küsimusele, kas ka praktika toimub virtuaalselt, vastas Adamson: „Kuna ettevõtted on juba üsna harjunud kodukontoris töötavate töötajatega, on seegi võimalus laual. Mõned õppijad on võimelised ka töökohas kohal käima. Kool ei saa kõiki praktikakohaga sõlmitavate lepingute tingimusi ette näha, need on individuaalsed.“

Koroonapiirangud e-õpet ei seganud, kuid mõned kontaktõppe päevad tuli ära jätta, kuna õppekorralduslikult polnud ohutus tagatud. Projektis on õppijaile plaanitud kord kuus puuetega inimeste kojas ka sotsialiseerumise päev, mida sügisel polnud võimalik korraldada, kuid mis nüüd püütakse kõiki ohutusreegleid järgides läbi viia.

Projekt lõpeb 2024. a märtsis. Lõpetajad saavad tunnistuse, kus nende erialana on kirjas kujundaja spetsialiseerumisega interaktiivse graafika kujundaja.

ÜLES