Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing edastas 05.03.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumile pöördumise seoses viipekeeletõlkide puudusega, mis piirab kurtide ligipääsu olulistele teenustele. Kuigi viipekeele uurimisel on tehtud edusamme, ei ole tõlkide koolituse probleem lahendatud.

Pöördumise tekst:
Va haridus- ja teadusminister, Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakond

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing väljendab käesolevaga oma jätkuvalt suurt muret viipekeeletõlkide järelkasvu pärast Eestis.
Meie viimasele pöördumisele haridus- ja teadusministri poole 26. märtsil 2021 tulnud vastuses antakse lootust, et 2021. aasta juunikuus alustatakse läbirääkimisi ülikoolidega ja ehk need läbirääkimised toovad lahenduse ka eesti viipekeele õpetamise problemaatikale.
Tänaseks on Tallinna Ülikooli juures loodud eesti viipekeele uurimisrühm ning uurimisrühma liikmed on alustanud õpinguid doktorantuuris. Seega on esimene samm eesti viipekeele uurimise ja õpetamise suunas tehtud. Eesti viipekeeletõlkide puudust see täna veel ei leevenda. Kui neli aastat tagasi meile saadetud vastuses rõhutatakse, et ministeerium vajab veel analüüse selgitamaks välja, kas olemasolevad tõlgid on saanud piisavalt rakendust, siis täna oleme kutseliste viipekeeletõlkide ja viipekeele tõlketeenust pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide esindajana selgelt olukorras, kus viipekeele tõlketeenuse pakkujad ei suuda enam vajalikus mahus teenust osutada just tõlkide puudusest ja ülekoormusest tingituna. Võib eeldada, et olukord muutub veelgi kriitilisemaks seoses käesoleva aasta juunist jõustuva Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi järgimise kohustusega, mis toob suure tõenäosusega kaasa viipekeele tõlketeenuse vajaduse hüppelise kasvu.
Eestis on täna 24 kutsetunnistusega tõlki keskmise vanusega 51 aastat, 24 tõlgist 6 on juba pensioniealised (www.kutseregister.ee). Viimase viipekeeletõlgi kutse uuele tulijale sai EVK kutse andjana anda 2020. aastal, peale seda on toimunud ainult kutse taastõendamised ja kutsetaseme tõstmise eksamid.
Tõlkide vähesusele lisaks tuleb silmas pidada, et kuna viipekeeletõlgi töö on äärmiselt pingeline ning seotus inimeste igapäevaelu ja väga isiklike probleemidega tingib selle töö tegijate kiire läbipõlemise, teevad viipekeeletõlgid sageli
tõlkimise kõrval ka muid töid, et erialal kauem vastu pidada.
Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatav kaugtõlketeenus, mille kättesaadavusele meile 2021. aasta vastuskirjas viidatakse, ja mille mahtu on aastate jooksul soovitud suurendada, ei ole täna enam varasemas mahus kättesaadav, sest ei ole piisavalt tõlketeenuse osutajaid, kes suudaksid teenust täies mahus tagada.
Missugune on täna riigi pikk ja lühike plaan eesti viipekeele tõlkide koolitamiseks vajalikus mahus, et oleks võimalik täita ligipääsetavuse nõuded kindlustamaks eesti viipekeelse suhtluse ja informatsiooni kättesaadavuse võimalused viipekeelsetele inimestele?
Möödunud aastal, 22. mail 2024 Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt kokku kutsutud ümarlaual, kus osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EVK esindajad, kõlas ühe mõttena mikrokraadi loomise mõte, mis aitaks eesti viipekeele valdajaid viipekeeletõlgi eriala juurde tuua. Täna oleme olukorras, kus olemasolevate tõlkide täiendkoolitus meid
enam kriisist välja ei too ning erialale on vaja juurdekasvu uute tõlkide näol.
Kuna nõuded viipekeeletõlkidele ja olukorrad, kus viipekeele tõlketeenust vajatakse, muutuvad järjest keerulisemaks, siis Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing näeb ainsa võimalusena viipekeeletõlkide koolitamise kõrghariduse tasemel. Kõrghariduse olemasolu eeldab ka viipekeeletõlgi kutsestandard. Eesti viipekeele õpe koos viipekeele õpetajate, keele uurijate ja teiste spetsialistidega bakalaureuse tasemel ning pärast seda õpet toimuv spetsialiseerumine tõlgi erialale magistriõppe tasemel võiks olla kõige ökonoomsem viis tõlkide koolitamiseks, sest nii saaks väikese arvu tõlkide koolitamise integreerida ühel astmel teiste eesti viipekeelt õppivate spetsialistidega ning tõlgikoolituse järgmisel astmel teiste keelte tõlkide koolitamisega.
Loodame, et Haridus- ja Teadusministeerium suhtub täna täie tõsidusega eesti viipekeeletõlkide puudusesse ning kavandab vajalikud tegevused selleks, et uute tõlkide koolitamisega saaks alustada esimesel võimalusel.
EVK omalt poolt on viipekeeletõlkide koolitamist ja hetkeolukorda puudutavateks aruteludeks avatud ning valmis oma kompetentsiga panustama parimate võimalike lahenduste leidmisel.

Lugupidamisega,
EVK juhatus