Riigikogus toimub täna võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu esimene lugemine, mis keelab diskrimineerimist muuhulgas puude alusel samas ulatuses nagu rahvuse ja rassi puhul. Puuetega inimesi esindava katusorganisatsiooni seisukohast on võrdse kohtlemise seaduse muudatused kauaoodatud, sest teiste kõrval saavad ka erivajaduste ja krooniliste haigustega inimeste huvid ja õigused poliitikakujunduses arvesse võetud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) seisab oma igapäevases töös võrdsete võimaluste tagamise ja loomise eest. EPIKoja tegevjuht Maarja Krais-Leoski sõnul on kõikide inimeste võrdne kohtlemine arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus: “Sõltumata puudest peab igal inimesel olema diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ja hariduselus osalemisele.“

„Ka Põhiseadus keelab diskrimineerimise ja seab puudega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole alla. Kauaoodatud muudatused võrdse kohtlemise seaduses on tegelikult elementaarsed tõed, mida lastele õpetatakse juba lasteaias – endast erinevat kaaslast ei tohi kiusata, nõrgemaid tuleb toetada ja sõnad võivad samapalju või isegi rohkem haiget teha kui teod,“ lisab Krais-Leosk. 

2012. aastal ratifitseeris Eesti puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis keelab puude alusel mistahes vahetegemise, välistamise või piiramise. Menetluses oleva eelnõuga ühtlustatakse võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala selliselt, et mh ka puude alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse puhul. See tähendab diskrimineerimise keeldu lisaks töö- ja kutseõppe valdkondadele sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel; hariduses; ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. 

Seadusemuudatus laiendab samuti võrdõigusvoliniku pädevust, tagades parema õiguskaitse diskrimineerimisjuhtumite korral abi saamiseks. Volinik annab hinnangu, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte ning pakub ka esmast tasuta õigusnõu.

Rohkem infot Riigikogu veebilehelt (klikitav)