Kui sinu psüühikahäire või intellektipuudega täisealine laps ei suuda püsivalt oma õiguste ja huvide eest seista, siis tuleb kaaluda eestkoste seadmist. Võib-olla on tal suuri raskusi lepingute sõlmimisel, ametiasutustes asjaajamisel või rahaliste tehingute korral. Tavaliselt on eestkostjaks ema, isa või mõni teine lähedane perekonnaliige. Lähedase inimese eestkostjaks määramisel arvestatakse ka eestkostja isikuomadusi ja oskust eestkostetava huvide eest seista ning eestkostja ja eestkostetava omavahelisi suhteid.

Eestkoste seadmine ei ole vajalik, kui täisealise lapse huve saab kaitsta volituse andmise või teiste pereliikmete või abiliste kaudu. Et aru saada, kas eestkostet on vaja, on sulle abiks järgmised kontrollküsimused:

• Kas ja kuidas orienteerub sinu täisealine laps ajas, kohas ja enda isikus ning igapäevastes elulistes olukordades?
• Kas ta saab iseseisvalt hakkama asjaajamisega näiteks pangas, ametiasutuses, notari juures?
• Kas ta saab aru tehingute tagajärgedest, näiteks, et ostu sooritamisel poes tuleb selle eest tasuda, kas ta mõistab raha väärtust?
• Kas tema osas võib tekkida ärakasutamisoht?

Kui oled määratud oma lapse eestkostjaks, saad sa ühtlasi õiguse kasutada oma täisealise lapse igapäevasteks ja pikaajalisteks kulutusteks tema töövõimetuspensioni (töövõimetoetust) ja puudega tööealise inimese toetust, aga kohtu eraldi otsuse alusel ka lapsele kuuluvat pärandvara või sääste, kuid kohtul on õigus sinu tegevust kontrollida. Sul lasub kohustus esitada kohtule iga-aastane aruanne ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuleb välja tuua tehtud kulutused ning lisada ka neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste (nt toit, hügieenivahendid, transport) kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei ole vaja lisada. Suuremate ostude (näiteks mööbel) korral on vaja alles hoida ostudokumendid ja valmis olla kulutuste põhjendamiseks. Koos eestkoste määramisega on paika pandud ka see, millal kohus otsustab eestkoste pikendamise või lõpetamise. Pikendamise menetlus on sarnane eestkoste seadmisega. Samas, kui last puudutavatest dokumentidest või asjaosaliste ärakuulamisel selgub, et eestkoste vajadus ei ole muutunud, siis uut ekspertiisi teha ei ole vaja.

Loe täiendavat infot eestkoste teemal Justiitsministeeriumi koostatud ülevaatest (.pdf)