Lisaks riiklikele ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetustele ning teenustele on puudega last kasvatavale vanemale (hooldajale) on ettenähtud ka mitmesuguseid õigused ja soodustused.
Ühistranspordi seaduse kohaselt:
- Riigisisesel liinil, samuti kommertsliinil on raudtee-, maantee- ja veeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama nii eelkooliealisi lapsi kui ka puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.
Töölepingu seaduse kohaselt:
- Puudega lapse vanemat võib töölähetusse saata vaid tema nõusolekul.
- Puudega lapse vanemal on õigus saada keskmise töötasu alusel lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kokkuleppel tööandjaga on võimalik puhkusepäevi summeerida. Lisapuhkuse tasu hüvitab tööandjale riik.
- Vanemal, kes kasvatab kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal lisaks 10 päeva tasustamata lapsepuhkust.
- Tööl käivatel täisealise sügava puudega inimese hooldajatel (sh emal või isal) on võimalik kasutada kuni 5 lisapuhkepäeva kalendriaastas. Lisapuhkuse eest maksab tööandja töötajale tasu alampalga määras, mille riik omakorda tööandjale hüvitab.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt
- Puudega lapse kasvatamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks ja pensioni arvutamisel loetakse see aeg staaži sisse.
- 15-aastat Eestis omandatud pensionistaaži olemasolul tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat alla 18-aastast puudega last, on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
Õppelaenu kohustuse ülevõtmine
- Kui õppelaenu võtnud vanema lapsel tuvastatakse enne laenu tagasimaksmist raske või sügav puue, võtab laenukohustuse üle riik.
