Eriolukord ja e-huvikaitse ehk 2020 I poolaasta tegevuste ülevaade

15.07.2020 | Jaga Facebookis

Käesoleva aasta I poolaasta tuli teisiti. Eesti Puuetega Inimeste Fondist (EPIFond), Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) ja koja liikmesorganisatsioonide põhitegevuse rahastajast, sai sotsiaalministeeriumi strateegiline partner. See tähendas EPIKoja jaoks kolmeaastast rahastuslepingut senise aastase asemel. Mis omakorda andis rohkem stabiilsust ja pikema plaani seadmise võimalust.

Siis tuli koroonaviirus. Eriolukorras olime puuetega inimeste ja krooniliste haigete ning riigi vahelisele suhtluse vahendajaks. Päris kõiki muresid, näiteks plaanilise ravi kättesaamatust ning intellektipuudega ja psüühikahäirega täisealiste teenuste sulgemise probleemi lahendada ei suudetudki, kuid suure leevendusena puudega laste peredele kehtestati erivajadusega lapse vanema toetus. See aitas säilitada töist sissetulekut neil vanematel, kes koolide ja tugiteenuste sulgemise tõttu pidid jääma töölt eemale oma suure abivajadusega last hooldama ja õpetama. Puude ja töövõime otsuseid pikendati kuue kuu võrra ning rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse saamise tingimusi muudeti paindlikumaks.

EPIKoja koduleheküljel ja teistes omakanalites avaldasime just puudega inimestele ja nende peredele suunatud eriolukorra infot, mis aktiivselt ja tänulikult vastu võeti. Hüppeliselt suurenes telefoninõustamise maht.

Aprilli lõpus kohtus meie tegevjuht Anneli Habicht video vahendusel president Kersti Kaljulaidiga, et anda ülevaade puuetega inimeste toimetulekust eriolukorra ajal. 10. juunil korraldasime koostöös sotsiaalkindlustusameti, töötukassa, Erihoolekandeasutuse osutajate liidu ja Õiguskantsleri kantseleiga E-infopäeva puudega inimestele. 2. juunil ja 17. juunil kutsusime e-ümarlauda Lääne- ja Kesk-Eesti KOV-ide esindajad, et peegeldada eriolukorra kogemusi puuetega inimeste sotsiaalhoolekandes.

Vahepeal pidime võitlema ka oma liikmesorganisatsioonide rahastuse eest, mida ähvardas hasartmängumaksu alalaekumise tõttu soliidne kärbe. Sotsiaalministri Tanel Kiik kinnituses kohaselt kärbet siiski õnneks ei tule.

Kuid ka enne ja peale eriolukorda oli elu. Veebruaris lahendasime koostöös töötukassa ja justiitsministeeriumiga täitemenetluse ja töövõimetoetuste omavahelisi ebakõlasid. Siis esitasime ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti täiendused. Seejärel aitasime koostöös õiguskantsleri kantseleiga tuua piduliku 24. veebruari kontsertetenduse teleülekande kuulmis- ja nägemispuudega inimesteni ligipääsetaval moel.
2019. aasta lõpus Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühm käivitus ootuspäraselt ja töömahukalt. Paralleelselt nõustasime Riigi Kinnisvara AS-i riigimajade ligipääsetavuse küsimustes ja seisime koos Eesti Vaegkuuljate Liidu ja Eesti Kurtide Liiduga telesaadete subtiitrite eest.

Panustasime Strateegia Eesti 2035 loomisse ja ÜRO säästva arengu eesmärkide vahearuande valmimisse.

Laste puude tuvastamise praktika muudatused sotsiaalkindlustusameti poolt põhjustavad endiselt vanemate suurt rahulolematust lastele vajalikest teenustest ja toetustest ilmajäämise tõttu. Elavat diskussiooni tekitas nn Viimsi haridusjuhtum, milles õnnestus ajakirjanduse, võrdõigusvoliniku ja EPIKoja toel luua puudega noorele võimalus keskhariduse saamiseks kodu lähedal. Justiitsministeerium pikendas koostöölepingut EPIKojaga puuetega inimeste õigusnõustamise teenuse jätkamiseks kuni 2022 aasta märtsini. Töövõime hindamise ja puude tuvastamise nõustamise teenuse pikendamiseks alates 2021. aastast oleme esitanud taotluse sotsiaalministeeriumile.

EPIKoja uus ja kasutajatelt kiidusõnu koguv kodulehekülg on nüüd Tõlkebüroo Toimetaja lahke toetuse abil loetav ka inglise ja vene keeles. Alates 1994. aastast ilmuv EPIKoja ajakiri Sinuga läbis aga edukalt noorenduskuuri ja ilmub nüüd ka digiajakirjana. Huvilisteni jõudis kuus e-uudiskirja ning kaks taskuhäälingu episoodi.

Alustasime mitme põhitegevust toetava lisaprojektiga. Strateegilise partnerluse raames, EPIFondi ja sotsiaalministeeriumi toel loome eeldusi psüühikahäirega inimeste katus- ja esindusorganisatsiooni tekkeks. Osaleme partnerina Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise projektis VÕIVIK ning Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu Pardirallil. Kevadel käivitasime juhtpartnerina ja nelja partneri osalusel ambitsioonika rahvusvahelise projekti SENsational STEM, mille tuules sünnivad erivajadustega noorte veetavad rahvusvahelised õpilasettevõtted.

Muutuva maailma väljakutsetega toimetulekuks pöörame tähelepanu ka sisemisele arengule. Alustasime 2020. aastat tegevmeeskonnas uuendatud ametijuhendite ja senisest suurema spetsialiseerumisega. Kohanesime strateegilise partnerlusega kaasnenud uute tegevusmõõdikutega ning astusime suure sammu dokumendihalduse ja raamatupidamise paberivabaduse suunas. Seejärel võtsime koos liikmesorganisatsioonidega ette kogu võrgustiku rahastumudeli uuendamise teekonna. Uuendusettepanekud esitasime EPIFondile maikuus. Nagu kõik teisedki, proovisime eriolukorra ajal kätt videokoosolekutega. Alguses juhatuses ja tegevmeeskonnas, seejärel juba liikmeklubis ja üldkoosolekul. Käsi sai valgeks ja koosolekud tehtud!

Lisaks e-tulemustele on meil üks suur käegakatsutav saavutus ka ette näidata. Oleme väga uhked, et EPIKoja Toompuiestee 10 asuv hoone sai EPIFondi ja sotsiaalministeeriumi toel uued iseavanevad uksed ja ligipääsetavad siseviidad ning et tänavalt peaukseni juhatab nägemispuudega inimesi nüüd juhttee.

Mõne tegevuse pidime olude sunnil edasi lükkama – Puuetega inimeste kultuurifestival toimub 2021 mais ning variraporti kaitsmine ÜRO puuetega inimeste õiguste komitees 2020 aasta detsembris või sootuks 2021 aasta märtsis.

Mõned tõusvas joones numbrid lõppu. Meie tegevmeeskonnas panustab 6 inimest, hoiame töös 7 kommunikatsioonikanalit, jaanuarist juunini esitasime 14 koondarvamust õigusaktidele, jõudsime avalikus meedias pildile 23 korral, koostasime 28 ekspertarvamust ja osalesime 46 töörühmas. Nõustasime 767 inimest, Facebookis jälgis meid 2278 inimest ning meie kodulehekülg kogus 27 180 külastust.

ÜLES