Puuetega inimeste õiguste kaitse
Õigus-kantsleri ülevaade

Alus: Õiguskantsleri ülevaade, puuetega inimeste osa
Toimetamine lihtsasse keelde: Vaimupuu MTÜ
Testisid: Rapla Hooldekeskuse Vahtra Tugikeskuse ja SA Maarja Küla kliendid

Õigus-kantsler on ametnik,
kes kontrollib,
kas kõik, mis Eestis toimub,
on tehtud õigesti ja seaduste järgi.
Eesti õigus-kantsler on Ülle Madise.

Eesti kõige tähtsam seadus on põhiseadus.
Kõik teised seadused peavad olema tehtud põhiseaduse järgi.
Kõik inimesed peavad seadusi järgima,
eriti ametnikud.
Õigus-kantsler kaitseb kõikide inimeste põhi-õigusi,
ka laste ja puuetega inimeste õigusi.

Puuetega inimeste kõige tähtsam seadus on
puuetega inimeste õiguste konventsioon.

konventsioon – kokkulepe riikide vahel, millel on seaduslik jõud

See seadus ütleb:
puuetega inimestel peavad olema samad õigused,
nagu on teistel inimestel.
Seda seadust järgivad paljud riigid terves maailmas,
ka Eesti.
Kui puuetega inimeste õigusi rikutakse,
tuleb sellest teatada õigus-kantslerile.

Õigus-kantslerile annab nõu
puuetega inimeste nõukoda,
mille liikmeteks on puuetega inimeste esindajad.
Iga 4 aasta järel valitakse nõukotta uued liikmed.
Sel sügisel alustab tööd uus nõukoda.

1 kord aastas, tavaliselt septembris,
teeb õigus-kantsler Riigikogule ülevaate,
missuguseid rikkumisi ta on pidanud lahendama.

Loe, mida tegi õigus-kantsler Ülle Madise
möödunud aastal puuetega inimeste heaks!

1. Kultuur

Õigus-kantsler tuletas kultuuri-ministrile meelde,
et kultuuri-üritused peavad olema ligi-pääsetavad kõigile.
See tähendab, et tähtsamatel üritustel peavad olema:
• viipekeele tõlk või subtiitrid kuulmis-puudega inimestele,
• kirjeldus-tõlge nägemis-puudega inimestele,
• subtiitrite helindamine lugemis-raskustega inimestele.
Kuulmis-puudega inimeste jaoks on subtiitreid vaja ka siis,
kui ekraanil räägitakse nende emakeeles.

kirjeldus-tõlge – keegi kirjeldab sõnadega
sündmust, laval või ekraanil toimuvat tegevust
ja tegelaste välimust,
et ka need inimesed, kes ei näe,
saaksid toimuvast paremini aru.
subtiitrid – tekst ekraani alumises servas, tavaliselt tõlge
subtiitrite helindamine – võimalus subtiitrite teksti kuulata

Presidendi intervjuu aasta lõpul – ilma subtiitriteta
Möödunud aasta lõpus pöördus õiguskantsleri poole
Riigikogu liige Jüri Jaanson,
kes ka ise on kuulmis-puudega.
Ta märkis, et kuulmis-puudega inimesed ei saanud teada,
mida rääkis president oma aasta-lõpu-intervjuus,
sest saatel polnud subtiitreid.
Õiguskantsler küsis selgitusi
Eesti Rahvusringhäälingult (ERR).

Aastapäeva kontsert-aktuse kirjeldus-tõlge

Iga aasta 24. veebruaril näidatakse telekas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktust.
Juba mitu aastat on inimesed saanud seda jälgida ka kirjeldus-tõlget kuulates,
aga kirjeldus-tõlge on alati lisatud viimasel hetkel:
alles siis,
kui puuetega inimesed ja õigus-kantsler on seda meelde tuletanud.
Nii juhtus ka tänavu,
kui tähistati Eesti Vabariigi 105. aastapäeva.
Selgus, et ligipääsetavuse kohustust ei ole peo korraldajal ega telekanalil!
Õigus-kantsler ütles:
kõik tähtsad tele-ülekanded peavad olema ligipääsetavad.
Eesti Rahvusringhääling (ERR) peab arvestama kuludega,
mida on vaja, et saade oleks ligipääsetav.

2. Puuduva töövõimega inimeste toetamine

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elava pensionäri toetust saavad ainult vanadus-pensionärid.
Eesti Pimedate Liit tegi ettepaneku:
kui inimesel puudub töövõime ja ta elab üksinda,
võiks talle ka maksta ühekordset toetust,
nagu saavad üksi elavad pensionärid.

Õigus-kantsler vastas:
Ühe-kordne toetus on poliitikute otsus,
seda ei saa õigus-kantsler hinnata.
Eesti Pimedate Liit võiks küsida seda Riigikogu käest.
Toetusi uurides leidis õigus-kantsler,
et töövõime-toetused on liiga väikesed.
Põhiseadus ütleb:
riik peab toetama inimest,
kes on kaotanud töövõime.
Toetus peab olema piisavalt suur,
et kaitsta inimest vaesuse eest.

Õigus-kantsler ütles Riigikogule:
töövõime-toetused on liiga väikesed.

Süsteemi vead

Õiguskantslerilt palus abi
puuduva töövõimega inimene,
kelle töövõime-toetust vähendati nii palju,
et ta sai ühel kuul ainult 35,28 eurot.
Selgus, et süsteemis on vead.
Kui inimene tuleb töölt ära,
makstakse talle ühekorraga rohkem raha:
• eelmise kuu töötasu,
• praeguse kuu töötasu,
• kasutamata puhkuse-päevade tasu.
Maksu-ametil on oma reeglid,
kuidas tuleb arvestada töö-tasusid
ja kuidas maksta makse.
Kui inimene lahkub töölt kuu lõpul,
arvestatakse kõik töötasud, mis ta saab,
ühe kuu sisse-tulekuks.
Kui inimese sisse-tulek on suurem kui toetuse saamiseks vaja,
siis vähendab Töötukassa tema töövõime-toetust.
Kui inimene lahkub töölt kuu alguses,
jagunevad tema sisse-tulekud kahe kuu peale ära
ja töövõime-toetus ei vähene.

Õiguskantsler ütles:
inimesed ei tohi süsteemi vigade pärast kannatada.
Kui inimene on kaotanud töövõime,
peab ta saama töövõime-toetust õiglaselt,
sõltumata sellest, millal ta töölt lahkus.
Õiguskantsler kirjutas sellest 2 korda
Riigikogu sotsiaal-komisjonile,
aga siiani pole asi paranenud.

3. Eri-hoolekande-teenuse tasu

Kui hooldekodu pakub keskmisest paremat teenust,
tohib ta koha eest küsida kõrgemat hinda.
hoolde-kodu koha-tasu – summa, mida inimene või tema lähedane peab maksma
hooldekodus elamise eest ühes kuus

hoolde-kodu koha-tasu – summa, mida inimene või tema lähedane peab maksma
hooldekodus elamise eest ühes kuus

Õiguskantsler leidis:
kohatasu hinna tõstmise põhjus võib jääda arusaamatuks.
Hooldekodu peab kirjutama lepingusse,
missugustel juhtudel ja kui palju korraga võib kohatasu tõusta.
Nii saab inimene arvestada,
kui palju võivad tema kulutused kasvada.
Kohatasu ei tohi tõusta ainult sellepärast,
et keskmine pension on kasvanud.
Tasu tuleb küsida teenuse eest,
mitte selle järgi, kui palju inimesel raha on.
Õigus-kantsler tegi Sotsiaal-kindlustus-ametile ettepaneku,
et lepingutesse tuleb kirjutada lisa-tingimused
ootamatute hinna-tõusude vastu.
Sotsiaal-kindlustus-amet lubas seda teha.

4. Laste väärkohtlemine kinnises lasteasutuses

2023. aasta jaanuaris mõistis kohus süüdi
      3 Lille Kodu endist töötajat
      puuetega laste väär-kohtlemises.
      väär-kohtlemine – kui inimest koheldakse ebaõiglaselt,
      aga tegelikult peaks tema eest hoopis hoolitsema
      Väär-kohtlemise ohvriteks võivad sattuda:
      • lapsed,
      • vana-inimesed,
      • puudega inimesed;
      • aga ka lemmik-loomad.
      Väär-kohtlemine on näiteks:
      peksmine, kiusamine, mõnitamine, alandamine.
      Kui näed väär-kohtlemist,
      tuleb sellest teatada õigus-kantslerile
      või politseile.

Lille Kodu süüdlastele määrati vangla-karistus katse-ajaga.
See tähendab:
kui süüdlased ei tee paari aasta jooksul uusi kuritegusid,
siis nad vangi ei lähe.
3 aasta pärast on neil jälle õigus lastega töötada.

Eesti Puuetega Inimeste Koda küsis õigus-kantslerilt:
miks olid Lille Kodu süüdlaste karistused nii leebed?
Õiguskantsler leidis,
et praegused reeglid ei kaitse puuetega lapsi piisavalt.
Õiguskantsler palus Riigikogul arutada,
kas on vaja karmimaid reegleid,
et abitus olukorras inimesi paremini kaitsta.
Õiguskantsler soovitas Riigikogul arutada,
kas inimestelt, kes on lapsi väär-kohelnud,
peaks ära võtma õiguse lastega töötada.

5. Erivajadusega laste toetamine lasteaias

Erivajadusega lastel on samasugune õigus lasteaias käia
nagu kõigil teistel lastel.
Kui vaja, peab laps saama tugi-teenuseid.
Lasteaia pidaja ehk omavalitsus
peab looma võimalused teenusteks
ehk andma raha.
Lasteaia direktor peab leidma teenuse osutaja,
näiteks tugi-isiku või logopeedi.

Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem,
kellele vald ei maksnud kinni
lapse kõneravile tehtud kulutusi.

Koolieelne nõustamis-meeskond oli tuvastanud,
et laps vajab logopeedi abi,
kuid lasteaias seda ei pakutud.
Õiguskantsler ütles:
Lastel on õigus saada kõneravi tasuta.

Mõned tugi-teenused, näiteks kõneravi,
on eriti olulised just lasteaias.
Kui abi saadakse õigel ajal,
võib juhtuda, et hiljem polegi abi vaja.
Kui lasteaias ei ole logopeedi,
aga lapsevanem leiab logopeedi mujalt,
peab omavalitsus maksma kinni lapsevanema kulud,
mis ta on teinud kõneravile.

Õiguskantsler märkis:
kõik lapsed peavad saama vajalikku abi.
Ka siis, kui pere on heal majanduslikul järjel
või kui lapsel ei ole puuet tuvastatud.
Omavalitsustel tuleb igal juhul täita kohustusi,
mis on seaduses ette nähtud.

Õiguskantslerilt palus abi lapsevanem,
kelle diabeeti põdev laps
ei saanud teiste lastega võrdselt lasteaias käia.
Õiguskantsleri nõunikud võtsid Viljandi linnaga ühendust.
Varsti leidsidki linn ja lasteaed sobiva lahenduse:
• lapsele määrati tugi-isik
ja tugi-isiku asendaja.
• lasteaia töötajatele õpetati,
kuidas toetada diabeediga last.

6. Viipekeele tähtsus

Õiguskantslerilt küsiti,
kas viipekeel on Eesti riigikeel

ning kas riigil on kohustus viipekeelt arendada
ja selle kasutamist võimaldada.
Õiguskantsler selgitas:
viipekeel ei saa olla riigikeel,
aga kõik riigid peavad oma viipekeeli austama ja arendama.
Eesti riik peab tagama kurtidele viipekeelse tõlke,
et neil oleksid teistega võrdsed võimalused
• õppimiseks,
• töötamiseks,
• ühiskonna-elus osalemiseks.
Õiguskantsler ütles,
et viipekeele arendamisel on veel palju teha.