Oleme saanud võimaluse erihoolekandeteenuste järjekordade probleemistikku erinevate partneritega Sotsiaalministeeriumi kaasamisel arutada.

Kuigi nõustume ettepanekuga, mis annab Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandile õiguse pakkuda vabanenud erihoolekandeteenuse kohta järjekorras järgmisele inimesele juhul, kui tal ei ole viie tööpäeva jooksul õnnestunud teenuse järjekorras oleva esimese inimesega taotluses esitatud kontaktandmete kaudu kontakti saada, siis peame oluliseks, et Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet planeerivad tegevusi, mis aitaks kaasa inimeste turvatunde ja usalduse kasvule erihoolekandeteenuse ja teenusosutajate suhtes. Eelnõu autoritel ja rakendusasutusel tuleb leida võimalusi korraldada teenuste tutvustusi, külastuspäevi, avatud uste päevi vms, mis annaks võimaluse inimestel pakutavate teenustega tutvuda, sh on oluline, et valmisoleku kasvatamine, usalduse tekitamise töö saab alguse võimalikult varakult – juba teismeeas peaks hakkama eeltöö, kuidas edasi. Võtmeteguriteks on hea koostöö kohalike omavalitsuste ja koolidega, sest need noored kasutavad KOV-i teenuseid (lapsehoid, tugiisik) ja õpivad lihtsustatud-,toimetuleku-või hooldusõppe õppekaval.

Pereliikme asumine ööpäevaringsele või suurema toega teenusele nõuab kogu pere valmisolekuga tegelemist (kuidas lapsevanemad toime tulevad, kui pereliige läheb teenusele – emotsionaalne kaotus, uue perspektiivi leidmine, kui varasemalt on tegeletud 24/7 hoolduse pakkumisega, kuidas lapsevanem saab panustada ja olla kaasatud lapse ellu ka teenusel olles).

EPIKoda on varasematel kohtumistel ja ka kirjalikus tagasisides välja toonud konkreetsemaid, praeguse korralduse juures tehtavad praktika muudatusi, mis ei vaja muudatusi regulatsioonides ja saab kasutusele võtta kohe, kui on probleem, et kohtade pakkumine võtab aega:
Kui inimene käib abivajaduse hindamisel Sotsiaalkindlustusametis ja tal on piirkonna eelistus, siis tutvustada inimesele asutusi selles piirkonnas ja veenduda, et ta päriselt jõuaks neid vaatama – näiteks koostöös inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või inimese lähedastega. Juurutada praktikalt läbivalt, et kõik töötajad, kes abivajadust hindavad, sarnaselt ka teevad. Sama ettepaneku tegi arutelude käigus ka Õiguskantsleri esindaja.

Juhul kui inimesele pakutakse teenuskohta, on oluline, et temaga võetakse ühendust nii telefoni kui e-mail teel. Arvestades sihtgrupi haavatust on mõistlik hindamisel inimesega kokku leppida, kas tal on olemas üks või kaks usaldusisikut, kellega Sotsiaalkindlustusamet võib samuti kontakteeruda, juhul kui tuleb kohapakkumine ja inimene ise on näiteks haigusseisundi tõttu raskesti kättesaadav.

Lisaks peame oluliseks välja tuua, et arvestades sihtgrupi haavatust, kohanemisraskusi, haiguste eripärasid, tuleb sisse viia teenusele minemisel katseaja võimalus – kui inimene võtab koha vastu, aga selgub ikkagi teatud aja jooksul, et koht ei sobi, siis on tal võimalus järjekorras koht taastada.